Rasedus koroonakriisis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Camylla Battani / Unsplash

Kui rase naine koroonasse nakatub, satub ohtu mitte üks, vaid kaks inimest: naine ise ja tema veel sündimata laps. Esialgsete uuringute kohaselt ründab COVID-19 rasedaid üsna raevukalt. Õigupoolest võib öelda, et naiste kehad on raseduse tõttu haigusele vastuvõtlikumad. Põhjuseid on mitu.

Rasedusega teeb kogu immuunsüsteem läbi suuri muutuseid, et keha väikest külalist ei tõrjuks. Sellest tulenevalt kipuvad õrnal ajal ka muud tervisehädad naisi kimbutama.

Koroonal on kombeks esmajärjekorras kopsude ja südameveresoonkonna tööd mõjutada. Rasedatel on aga mõlemad juba niigi koormatud. Nimelt jääb loote kasvades kopsudele vähem ruumi, mistõttu nende töö on häiritud ja paljud naised kipuvad pingutuse korral tavapärasest enam hingeldama.

Loote jaoks on aga tarvis lisahapnikku hankida ja seda pidevalt verega emakasse pumbata. See omakorda tähendab lisakoormust südamele, mis peab sisuliselt töötama kahe inimese heaks.

Nendest asjaoludest tingituna ongi rasedate koroonapatsientide statistika üsna murettekitav. Ameerika Ühendriikide andmeil on rasedail 50 % suurem tõenäosus sattuda kroona tõttu intensiivravile ja 70 % suurem tõenäosus seal olles vajada kopsuventilaatorit.

Rootsis vajasid rasedad koroonapatsiendid suisa kuus korda suurema tõenäosusega intensiivravi, kui need, kes haigestumise hetkel lapseootel ei olnud.

Omaette muresid tekitab ka seni uurimata valdkond, ehk koroona mõju loote arengule. Teised hiljutised haiguspuhangud nagu näiteks Zika-viirus on toonud kaasa ka väärarengute laine. COVID-19 puhul on sellest veel vara rääkida, kuna pandeemia ajal eostatud lapsed pole veel sündinud.

Lootust annab asjaolu, et erinevalt näiteks sääskede levitatud Zikast ei ole COVID-19 viirus, mille levikul mängiks määravat rolli veri. Seega võib loota, et seekord on kõhubeebid pisut enam haigusest isoleeritud.

Mida ajakirjas Science lahti kirjutatud probleemistikuga tegelemisel teadlaste arvates esmajoones teha tuleks? Eks ikka rasedaid nakatumise eest kaitsta: maskide, turvalise distantsi hoidmise ja vajadusel ka isolatsiooni abil.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.

Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro

Allikas: Vikerraadio

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: