Kunstnik ja füüsik panevad tartlased Vesuuvi põhjustatud võnkeid tundma ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1579934940000 | amCalendar}}

Vesuuv on Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan ja selle põhjustatud võnkeid saab nüüdsest omal nahal tajuda ka Tartu Ülikooli kunstimuuseumis. Selle harukordse kogemuse tegid võimalikuks kunstnik Taavi Suisalu ja füüsik Siim Pikker.

Kunstniku ja füüsiku koostöös sündinud näitus "Datafanta" avati Tartu Ülikooli kunstimuuseumis eile õhtul, 24. jaanuaril. "Datafanta" toob kokku kaks uurimisviisi: kunstnik Suisalu tehnoloogilise, heli- ja tegevuskunsti vahendid ning füüsik Pikkeri kasutatava mikro- ja nanostruktuuride optika.

Impulss, mille Taavi Suisalu Tartu Ülikooli muuseumi kogude külastamisest üles noppis, lähtus ühelt poolt muuseumi 19. sajandi mõõteinstrumentide kollektsioonist ning teiselt poolt näituseks pakutud Tartu Ülikooli kunstimuuseumi ruumist, mille seintel on Pompei stiilis maalingud.

Kogude külastamisele järgnes Suisalu ekspeditsioon Pompei varemetele ja Vesuuvi vulkaani nõlvadele, et näituse tarbeks omal käel lisaandmeid ja materjali koguda. Kunstnik ehitas reisi jaoks endale kaasaskantava seismomeetri, millega kuulata ning registreerida Vesuuvi vulkaani võnkeid maapinnas. Peale enda kogutud materjali kasutab ta näitusel ka Vesuuvi observatooriumi salvestisi, mis tehti Suisalu seal viibimise ajal.

Vesuuvilt kaasa toodud materjali töödeldi edasi Tartu Ülikooli füüsika instituudi laboris koos insener Siim Pikkeriga.

Kui Vesuuvilt toodud sobiv liivaterake oli välja valitud, tegi Pikker sellest skanneeriva elektronmikroskoobi abiga ülesvõtted ja lõi suure 3D-mudeli, mis annab mikroskoopilisele osakesele tajutava mahu. Kunstnik Taavi Suisalu nimetab seda "tavalisust mõjutavaks ebatavaliseks objektiks".

Näituse keskmes on mudelid, mille abil muudetakse uued teadmised paremini tunnetatavaks ka neile, kes ei ole selle eriala spetsialistid.

Suisalu, kes analüüsib oma loomingus moodsa tehnoloogia poolt vahendatud füüsilise koha mõju meie tunnetusele, esitab näitusel küsimusi erinevate mõõtmisviiside ja -vahendite kohta, mis ühe ülikooli muuseumi kontekstis on äärmiselt põnev teema.

Näiteks suunab näitus külastajaid mõtlema Vesuuvi jalamil asuva Pompei linna traagilisele loole ja esitab provokatiivse küsimuse: millal muutub reaalsus mudeliks ja mis hetkest on taastatut rohkem kui algupärast ning kuidas see meie kogemust mõjutab?

Näitusega kaasneb publikuprogramm. Publik kohtub kunstnik Taavi Suisalu ja füüsik Siim Pikkeriga ning võib kuulata arheoloog, ettevõtte Archaeovision esindaja Hembo Pagi loengut arheoloogilise pärandi digitaalsest visualiseerimisest. Samuti on võimalus osaleda skaneeriva elektronmikroskoobi töötoas, millega pildistatakse inimsilmale tavaliselt nähtamatuid asju.

Näitus "Datafanta" on jätk EV 100 kunstiprogrammi suurprojektile "Kunstnikud kogudes". Ühtlasi on see esimene samm uurimisteema "Kunst teaduses, teadus kunstis" suunas, millele Tartu Ülikooli muuseumi lähiaastatel keskendub.

 

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu Ülikool

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: