Nutitelefonide tõttu saab surma või viga üha rohkem inimesi
USA-s kogutud andmete põhjal saab üha rohkem inimesi nutitelefonide või kõrvaklappide kandmise tõttu surma või tõsiselt viga, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Kõikjal maailmas kõnnib tänavatel tugeva tehnilis-sotsiaalse kuulmispuudega inimesi. Nende arv kasvab igal pool. Osa uue põlvkonna kurtidest jooksevad. USA-s kogutud andmetel saab umbes ühe-kahe nädala jooksul üks neist tänaval surma. Tunduvalt rohkem on neid, kes saavad tõsise vigastuse. Õnnetusse sattumise tõenäosus on lühikese ajaga kolmekordistunud. Keskkonnaohtudest hoiatavate signaalide suhtes kurdistavaks põhjuseks on kõrvaklapid.
Marylandi ülikooli meditsiiniinstituudi teadlaste läbiviidud uuringu raames kogutud andmetel sai kõrvaklappidega jalakäijatest 2004. aastal surma või raske kehalise vigastuse 16 ameeriklast. Aastaks 2010 oli selliseid juhtumeid juba 47. Antud ajavahemikul sai tänaval surma 81 kõrvaklapikandjat ja kokku oli raskeid juhtumeid 116. Registreeriti vaid sõiduki avariidega seotud juhtumid.
Uuring ei käsitlenud kõnniteel toimunud õnnetusjuhtumeid, milles nutitelefoni keskendunud isik kõnnib peaga vastu seina, posti või kukub komistamise tulemusel asfaldile. Elu ohustamiseks piisab kõrvaklappidest. Nende kandjal võib olla petlik kindlustunne, sest ta ei vaata ju nutiseadet ja jälgib enda arvates silmadega ümbruskonda.
Kahjuks ei saa paljud neist enda kaitseks enam midagi öelda. Sellest ei pea järeldama kõrvaklappide keelamist. Taoline reaktsioon on mõneti oodatav, kuid ei lahenda tõenäoliselt probleemi ja tekitab uusi juurde. Mõnes USA suurlinnas on teinud juba poliitikud seadusalgatusi, milles keelatakse tänava ületamisel kõrvaklappide kasutamine vmt. Inimeselt oodatakse siiski tarkuse kogumist, mitte loomalikku käskudele ja piirangutele allumist. Heaolu kaitseks võiks järeldada midagi seoses uue ohu ja enda käitumise osas.
Aidaku sellele kaasa veel paar kirjeldatud uuringu arvnäitajat. Ohvrite mediaanvanus oli 21 aastat. See tähendab, et pooled olid nooremad kui 21. Kaks kolmandikku olid mehed. Kõrvaklappidega ristmikule astudes jäid pooled uuringuperioodi ohvrid trammi alla. Ilmselt arvatakse, et tramm on aeglasem ja suurem ning seda pannakse igas olukorras tähele. Ilmselgelt on selline arvamus eluohtlik.
Midagi võib õppida ka ülejäänud ohvrite elu lõpetanud sõidukitest. Autode kõrval torkavad silma bussid, veoautod, traktorid ja jalgrattad. Võimalik, et olles harjunud arvestama autodega, nende kiiruse ja asukoha tõenäosusega, ülejäänud on suured ja rasked või väikesed ja väledad liiklusvahendid ning on kuulmistajuta seisundis jalakäijale raskemini märgatavad.
Uuringu autorid hoiatavad, et tõenäoliselt on toodud näited vaid jäämäe tipp. Suur osa õnnetustest ja riskiolukordadest jäävad registreerimata. Samal ajal kõrvaklappidega jalakäijate arv pigem suureneb. Inimesed kasutavad üha rohkem võimalusi meedia tarbimiseks, olgu see kas muusika või kasvaval määral taskuhäälingute ja audioformaadis raamatute kuulamine.
Olgu veel meenutatud, et toodud andmed on seitsme aasta tagused. Hoolimata sellest, et hilisemaid ja konkreetselt kõrvaklappe kandvate jalakäijate ohtlikku elu kirjeldavaid andmeid pole, on põhjust arvata, et probleem ei ole kadunud ja see pigem kasvab.
Oodatava arenguna mõeldakse tehnoloogilisele abile. Mõnes riigis luuakse liikluskeskkonda nutiseadetega liikuvate ohutuse parandamiseks mõeldud uusi signaaliallikaid. Näiteks on paigutatud tänavasillutisse valgusfooridele viitavaid füüsilisi takistusi ja nende ümber pehmendusi jne.
Tehnoloogid arendavad ka uusi kõrvaklappe. Selliseid, mis võtavad inimese asemel ümbruskonna jälgimise töö enda kanda. Üks taoline on juba mitmel tehnoloogiaalasel foorumil auhinnatud tehniline lahendus, mis võimaldab registreerida kuni 60 meetri kaugusel liikuvat ohtu. See eristab mootorite hääli ja sõidukite ohusignaale ning hoiatab omanikku ohtlikku olukorda sattumise eest.
Nutiseadmete loodud hüvede kulupoolena kaasneva ohu suhtes peab kultuur alles arenema. Ajalehes The Guardian loetletakse mitmeid mobiilseadmest tulenevaid terviseriske. Osa realiseeruvad juba kirjeldatud jalakäija režiimis ja väljenduvad surmadega võrreldes kordades sagedamini katkise näo või valutava kehaga.
Samas ei tasu unustada, et mõned telefonid süttivad taskus põlema või koguni plahvatavad, libisevad käest või kukuvad, mille peale omanik seab end ohtu jne. USA-s jäi valvekaamerale juhtum milles telefoni omanik sai maohammustuse, kuna ei märganud kõrvale astuda.
Hea telefoni omanik, loodetavasti suudad end kuni jõuludeni vähemalt madude eest kaitsta!
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"