Uuring: paindlik tööaeg ja -koht teeb õnnelikumaks ja tõstab tööviljakust ({{commentsTotal}})

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.
Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni. Autor/allikas: Designed by snowing / Freepik

Mehi motiveerib kodust töötamine ning töö vabalt valitud ajal. Õhtuinimesi aga nörritab kella 9 kuni 17ni töötamine. Tööandja vastutulek tööaja ja -koha suhtes tõstab aga tööviljakust.

Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) teadlasi huvitas teadus- ja arendustöötajate (T&A) töökorraldus, täpsemalt see, kas töökorraldus teeb teadus- ja arendustöötajad õnnelikumaks.

Nad uurisid 153 teaduse ja arenduse loovtöötajat: insenere, teadlasi, toote- ja IT-arendajaid. Esindatud oli 11 tööandjat: era- ja avaliku sektori T&A asutused/ettevõtted, pangad, tehnoloogia- ja IT-ettevõtted.

Uuringust ilmnes, et paindliku tööaega pakutakse suurema tõenäosusega meessoost ning parema haridustasemega töötajatele. Teisisõnu, mehed saavad või valivad naistega võrreldes oluliselt suurema tõenäosusega neid ametikohti, kus on paindlik tööaeg.

„Need tulemused võivad kõneleda meeste paremast läbirääkimispositsioonist sobiva töö saamisel ja töötingimuste kokkuleppimisel, samas kui naised võivad paindlikku tööajakorraldust meestest siiski hoopis enam vajada,“ selgitas rahvusvahelise uurimisrühma juht, TTÜ majandusteaduskonna professor Aaro Hazak.

Need, kellel võimaldatakse teha tööd paindlikult väljaspool kontorit, on uurimuse põhjal oluliselt õnnelikumad.

Enamgi veel, kaugtöö tegemise võimalus mõjutab uuringu põhjal positiivselt T&A loovtöötaja rahulolu oma töö tulemustega. See tähendab, et kui pidevalt või kasvõi aeg-ajalt lubatakse kodust töötada, tõstab see oluliselt töö tulemuslikkust.

„Tööandjad peaksid seejuures teadvustama, et eri tüüpi inimestel, näiteks noored vs vanad, üksi elavad vs pereinimesed, mehed vs naised, on erinevad põhjused paindliku tööaja kasutamiseks ning paindliku tööaja võimaldamine või mittevõimaldamine meelitab vastavale tööle just teatud tüüpi töötajaid ning toob eri inimtüüpide puhul kaasa erineva mõju nii töö tulemuslikkusele kui isiklikule elule,“ kirjeldas professor Hazak.

Uuringus võeti arvesse ka töötajate loomupäraseid ööpäevaseid rütme ning ilmnes, et õhtust tüüpi inimesed, n-ö öökullid, tunnevad nn tavarütmi surutuna oma igapäevasest elust tunduvalt vähem rõõmu kui nende hommikust tüüpi kolleegid, n-ö lõokesed.

Seda võib põhjustada öökulli-tüüpi inimeste geneetiline iseärasus, kuid see võib osaliselt tuleneda ka konfliktist loomupäraste ajakasutuseelistuste ning ühiskonna ja tööandja ootuste vahel. 

Uurimuse tulemused viitavad sellele, et kui tööandjad oleksid paindlikumad nii töö tegemise koha kui aja suhtes, võib see mõjuda hästi töötajate õnnelikkusele ja laiemale heaolule. Mis veel olulisem – see võib tõsta töö tulemuslikkust.

TTÜ teadlaste juhitud rahvusvaheline töörühm on uurinud alates 2015. aastast teadus- ja arendustöötajate töö tulemuslikkuse mõjutajaid. Vaatluse all olid eelkõige paindliku tööaja ja -koha, töö kvaliteedi ning töötaja ajakasutuse, unisuse, väsimuse ja õnnelikkuse vahelised seosed.


TTÜ teadlased tutvustavad lihtsalt ja arusaadavas vormis oma uurimisprojekti tulemusi kolmel järjestikusel tasuta seminaril alates 8. septembrist.

Toimetaja: Marju Himma



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: