Arutelu orientalistidega: kas enesetaputerroristil on tagasiteed? ({{commentsTotal}})

Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Autor/allikas: Israel Defense Forces/Wikimedia Commons

Enesetaputerroristide lõhatavad pommivööd külvavad hirmu, teevad sandiks ja tapavad inimesi. Kuid millist lugu võivad rääkida rünnakukohtadest leitud lõhkemata pommid, küsisime* orientalistidelt Vladimir Sazonovilt ja Holger Mölderit ning usuteadlaselt Ain Riistanilt.

Kas enesetaputerroristide pommivööd ei lõhke vaid tehnilistel põhjustel või mängib seal rolli ka inimlik psühholoogiline tegur?

Vladimir Sazonov (VS): Kindlasti mängivad rolli mitmed ja erinevad tegurid. Mõnikord ilmselt tehniline rike, vahel tekib inimesel hirm ja ta mõtleb ümber. Enesetaputerroristil on tagasitee vaid siis, kui ta viimasel hetkel loobub terroriaktist. Reeglina nad seda ei tee.

Holger Mölder (HM): Kui eeldada, et rünnakud pannakse toime inimeste poolt, siis ei saagi inimlikke faktoreid lõplikult välistada. Kui teaksin, miks plahvatas Brüsseli lennujaamas kolme pommi asemel kõigest kaks, siis ootaks mind täiesti õigustatult ees pikem vestlus kaitsepolitseiga. Seega pole mõtet sellel teemal ka pikemalt spekuleerida.

Ain Riistan (AR): Tehnilised põhjused on sagedased, sest isetehtud pommi töökindlus sõltub valmistaja oskustest ja materjalidest. Juhtub ka, et ümberseisjad sekkuvad ja teevad pommitaja kahjutuks. Just Iisraelist on teada kõige rohkem selliseid juhtumeid: kavatsetakse rünnata sõdureid, aga need on ründajatest kiiremad.

Esineb tõepoolest ka neid juhtumeid, kus inimene lööb viimasel hetkel kõhklema. Nii et iga juhtumit tuleks vaadelda eraldi, üldistusi on siinkohal raske teha, sest inimeses käivitub terve vastakate tunnete kogum: ühelt poolt otsustus tegu korda saata (religioossetel, romantilistel, au ja kuulsuse saavutamise ning kättemaksuga seotud motiividel), teiselt poolt toimib enesealalhoiuinstinkt, mis tuletab meelde siinse elu väärtusi. Terroristi võib haarata ka kaastunne, kuid vaevalt see valdav põhjus on.

Ebaõnnestumisel öeldakse tihti, et ei ulatatud viimasel hetkel päästikuni või pomm tõrkus. Kas see ka tegelikult nii oli või varjatakse oma kõhklust, on taas raske öelda. Igatahes võimaldab selline väide pommitajal “oma nägu säilitada”.

Enesetaputerroristide motiiv on saavutada igavene au ja kuulsus. Kui viimasel hetkel jääb veretöö lõpuni viimata, muutub terroristi elu eluaegseks põgenemiseks võimude eest. Kuid kuidas suhtuvad sellesse võitluskaaslased ja rünnakule kaasaaitajad ning perekond? Kuidas käsitleb nii-öelda altvedajaid nende religioosne kogukond?

VS: Islam üldiselt taunib äärmuslasi, sealhulgas terroriste, kuid rahumeelsetest moslemitest meedias siiski eriti sageli juttu pole.

Suhtumine terroristi pärast kuritegu võib olla erinevatel inimestel vägagi erinev ning sõltub sellest, millised on terroristi pereliikmete, sõprade ja tuttavate vaated.

HM: Lugege juhtivate islamivaimulike ja ekspertide arvamusi. Neid on peale iga terroriakti tehtud hulgi. Vastupidiselt meedias kujutatud populaarsele kuvandile toetab terroriste kaduvväike osa islamiusulistest. Tavalistest rahumeelsetest moslemitest meedia aga millegipärast ei räägi ja see tekitabki kõlaefekti.

44 miljonist Euroopa moslemist on aktiivseid terroriste ehk paarisaja ümber, aga juba Breiviki (Norras 2011. aastal massimõrva toime pannud Anders Behring Breivik – K.T.) juhtumi põhjal nägime, et ka üks inimene võib lahinguväljal olla sõdur.

AR: Islam on religioonina väga mitmekesine nähtus, nii et siin ei saa anda ühemõttelist vastust küsimusele, kuidas sallib religioon ärahüpanuid.

Läbikukkunud enesetaputerroristi tagasitee algab tavaliselt vanglas, siit edasi sõltub kõik asjaoludest, kas ta leiab endale uued eesmärgid, mille nimel elada, toetajad, kes teda selles aitavad jne.

Suur osa islamimaalimast taunib enesetapupommitajaid. Mitmetes islamiriikides on spetsiaalsed vaimulikud – meie mõistes vanglakaplanid – kes vangi sattunud terroristidega usust räägivad ja neile teistsuguse rahumeelse koraanitõlgenduse aluseid tutvustavad. Ikka selleks, et läbikukkunul oleks midagi positiivselt, mille nimel edasi elada. Kas see alati õnnestub, on muidugi taas iseasi.

Kas ISISe puhul peab paika, et enesetaputerroristid on enamasti pärit jõukamatest peredest ja hea haridusega?

AR: Mis puutub ISISe värbamismeetoditesse, siis on üldtuntud tõsiasi, et nad pakuvad Läänest ületulnutele kohe alguses võimaluse valida: kas tahad saada lihtsalt islamivõitlejaks või tahad saada märtriks. Samuti on teada, et välismaalt saabunud võitlejad elavad ISISe territooriumil paremini kui kohalikud. Seda, et enesetaputerroristid tulevad pigem jõukamatest peredest ja on haritumad, on väidetud juba enne ISISe esilekerkimist. Kuid kas see ISISe puhul paika peab, ei oska kommenteerida.

HM: Absoluutselt mitte! Vastupidi, paljud on pärit probleemsetest peredest ja kriminaalse minevikuga. Üksikuid erandeid muidugi leidub.

Brüsseli lennujaamas pommid plahvatama pannud vennad Khalid ja Brahim El Bakraoui olid kriminaalse taustaga nagu suurem osa neist, kes 2015. aasta jaanuaris ja novembris Pariisis terroriakte sooritasid. Paljud pöörduvad radikaalsesse islamisse hoopis kinnipidamisasutustes.

Kõnealused vennad olid Belgia kodanikud, seega ei anna juhtum alust pagulashirmule. Esineb muidugi erandeid nagu kõrgharidusega mõrtsukas Jihadi John (Mohammed Emwazi), aga tema juhtumit ei tohi üldistada.

VS: Enesetaputerroristid on sageli pärit sotsiaalselt ebakindlatest peredest, tihti juba kurjategelikule teele sattunud, kehva haridusega inimesed, keda on lihtsam mõjutada ja oma ridadesse väravata. Kuid mitte alati ei ole see nii.

Vladimir Sazonov on Tartu ülikooli orientalistikakeskuse vanemteadur;
Holger Mölder on Tallinna tehnikaülikooli rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetooli dotsent ja Eesti akadeemilise orientaalseltsi liige;
Ain Riistan on Tartu ülikooli usuteaduskonna lektor.
* Isikud ei osalenud ühises aruteluringis, vastused saadeti toimetusele kirjalikult.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: