Nii väidavad ajakirjas Nature kaks Ungari päritolu Ameerika astrofüüsikut Szabolcs Marka Columbia Ülikoolist ja Imre Bartos Florida Ülikoolist.

Natuke tähendab umbes 80 miljonit aastat ja siinkandis tähendab siit umbes 1000 valgusaasta kaugusel.

Marka ja Bartos uurisid radioaktiivsete isotoopide sisaldust meteoriitides ning püüdsid tulemusi kokku sobitada Linnutee arengut kirjeldavate arvutimudelitega.

Parima kooskõla saamiseks tuligi eeldada kahe neutrontähe kokkupõrget, milles tekkis terve hulk raskemaid keemilisi elemente nagu kulda, plaatinat ja uraani.

Plahvatuse tagajärjel on neid elemente nüüd päikesesüsteemis ja maakeral natuke rohkem, kui muidu oleks.

Maakeral leiduvatest raskematest elementidest on Marka ja Bartosi väitel 0,3 protsenti sest neutrontähtede põrkest pärit.

See tähendab, et iga inimese kehas on neutrontähtede põrkel tekkinud aatomeid umbes ripsmekarva jagu. Igas kuldsõrmuses on nii-öelda põrkekulda aga keskmiselt umbes 10 milligrammi.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.