"Kogu maailm otsib CO₂ vaba elektritoomise võimalusi ning päike, tuul ja tuumajaamad on kommertskasutuses. Probleem on aga selles, et tuumajaamad on suurte ühikvõimsustega, hirmus kallid ja nende ehitusperiood pikk," rääkis Liive Terevisioonis ja tõi näiteks soomlaste rajatava tuumajaama, mis pidi juba 2008. aastal valmima, aga pole siiani.

Seetõttu tuleks Liive sõnul vaadata uuel tehnoloogial põhinevaid tuumajaamasid, mis on kompaktsemad ja väiksemad ning mille ehitusaeg on oluliselt lühem.

"Põhiline erinevus tänastest tuumajaamadest on see, et nad on väiksemad. Esiteks on väiksemad ühikvõimsused. Kui Soomes ehitatav tuumajuaam tuleb 1600 megavatti, siis neljanda põlvkonna tuumajaamad on 200-300 megavatti. Teiseks saab need tehaselt praktiliselt valmis ehitada ja kohapeal toimuvad installeerimistööd. Samuti saab neid moodulite kaupa juurde teha," sõnas Liive.

Taoliste tuumajaamade maksumus pole suurusjärgus kümme miljardit eurot, vaid alla miljardi. Liive sõnul on neljanda põlvkonna tuumajaamad ka palju ohutumad.

"Neis on sulasoola reaktorid, kus tuumareaktsioon toimub tegelikult kloriidide ehk soola keskkonnas 600 kraadi juures. On vedel sool ja seal ei ole kõrgsurveid ehk seal ei saa midagi plahvatada ega õhku paiskuda. Ja isegi kui kõige hullem juhtub ehk toimub mingi leke, siis sool õhuga kokku puutudes kristalliseerub koheselt. Ta ei saa laiali paiskuda. Seega, sulasoola reaktorid on juba disaini mõttes ohutumad või praktiliselt ohutud võrreldes tänaste tuumatehnoloogiatega," kinnitas Liive.

Ta lisas, et sulasoola reaktorid on välja arendatud juba 1950-ndatel ja 1960-ndatel ja USA-s oli esimene plaan panna need kaugpommitaja peale, et lennuk saaks olla õhus väga pikka aega.

"Väikesed reaktorid on maailmas ammu töös transpordis ja sõjanduses. Järgmise kümne aasta jooksul on need tulemas ka laiemalt kommertskasutusse."

Liive sõnul on maailmas neljanda põlvkonna tuumajaamade tehnoloogia osas suunanäitajad Põhja-Ameerikast ning Tallinnas on käinud juba seda tutvustamas Kanada-Briti firma Moltex ning sel teisipäeval ka teine Kanada ettevõte Terrestrial Energy. Mõlemal on käimas litsentseerimisprotsess Kanadas.

"Üks oluline asi veel, mis puudutab tehnoloogiad. Moltexi pughul kasutatakse ära olemasolevat tuumakütust ehk tänaste tuumajaamade jääke."

Kui tõesti peaks Eestis 2030-ndatel ehitatama tuumajaam, on Liive sõnul praegu vara rääkida selle asukohast.

"Jah, ka tuumajaamade puhul on vaja jahutusvett. Veekogu lähedus on positiivne. Aga asukohast on veel vara rääkida. Tahame ise näha, et Kanadas oleks töötavad jaamad uuel tehnoloogial. Kuid et 2030 tekiks ka Eestis võimalus ehitada uue põlvkonna tuumaelektrijaama, tuleb teha tööd juba täna," sõnas Liive.