Minituumajaama arendaja: ehitame esimese reaktori 2020. aastate lõpuks
Suurte tuumajaamade ehitamist on raske põhjendada isegi suurriikidel. Kasvuhoonegaaside vähendamiseks ja kliimamuutuste aeglustamiseks aga vaid taastuvenergiast ei piisa, viitab neljanda põlvkonna tuumareaktoreid arendava ettevõtte Terrestrial Energy finantsjuht Canon Bryan.
Bryan rõhutas, et tuumaenergia kasutuselevõtt eeldab laiemat ühiskondlikku mõistmist ja kokkulepet. "Kahjuks on ringelnud selle kohta aastakümneid valeinfot ja seda ümbritsenud poliitilised sobingud. Suur osa kriitikast pole minu arvates põhjendatud ega tugine teadusel. Liiatigi pole praegu kasutuses olev tuumatehnoloogia enam majanduslikult tasuv," laiendas finantsjuht. Uue põlvkonna reaktorid avavad võimaluse rääkida tuumaenergiast vabamas õhkkonnas.
Vanemaid tuumareaktoreid saatvast taagast vabanemise mõju on märgatav. Kui praegu käigus olevate tuumajaamade sulgemisele mõtleb isegi Prantsusmaa, siis neljanda põlvkonna reaktorite arendamiseks on algatatud üle kogu maailma kümneid projekte. Terrestrial Energy plaanide kohaselt on 2020. aastate lõpuks Kanadas valmiv reaktor üks esimesi, mis pannakse proovile päris maailmas, mitte vaid arvutisimulatsioonides.
Finantsjuht leidis, et psühholoogiliselt on see oluline mitmel põhjusel. "Uute tehnoloogiate kriitikud väidavad sageli, et seda tüüpi reaktoreid hakatakse ärilistel eesmärkidel ehitama alles 20–30 aasta pärast. Tahame näidata, et see juhtub juba lähima kümne aasta vältel. Teiseks on vaja puhta energia lahendusi juba neil ajaskaaladel. Kliima ei kannata," lisas Bryan.
Näiteks viitas ta, et tootmisvõimsust napib sõidukite sisepõlemismootoriga autode elektriautodega asendamiseks. Kui viimaseid liigub praegu teedel umbes viis miljonit, siis sisepõlemismootoriga autosid tervelt 1,3 miljardit. Nii pidas Bryan energeetikasektorit heaks kohaks, kust teha algust majanduse süsinikuvabaks muutmisega. Elutähtsana peaks jääma väikeste tuumajaamade hind alla ühe miljardi dollari.
Enne seda peavad saama ehitusplaanid lõpliku heakskiidu Kanada tuumaohutusametilt. Bryan tõdes, et jaama kulutõhususes saab veenduda alles pärast selle valmimist. "Saame inseneriteaduse mõttes kodutöö ära teha, kuid lõpuks peame selle ikkagi valmis ehitama," laiendas finantsjuht.
Eestit ta otseselt minituumajaama rajama ei kutsunud. "Ma ei saa Eesti eest rääkida. Järgime lihtsalt oma äriplaani. Kui see ka teistele meeldib ja kliendid meie tehnoloogiat osta tahavad, siis on neil selleks õigus," lisas Bryan: "saan vaid öelda, et see on midagi, mida vajab üleilmne energiaturg juba väga ruttu".
Terrestrial Energy eripärad
Canon Bryan tõdes, et võhikutel võib olla eri neljanda põlvkonna tuumareaktorite tehnoloogiate eristamine raske. Tööstuslikus mõttes täidavad eri disainid aga kõik veidi erinevat rolli. Terrestrial Energy sulasoolreaktoris kasutataks neutronite aeglustamiseks grafiiti ja reaktor ise töötab madala rikastusastmega uraanil.
Võrreldes teiste sulasoolreaktoritega on selle töötemperatuur pigem kõrgem. Kui reaktori koguvõimsus ulatub 400 megavatini, siis elektriks muundatakse sellest veidi vähem kui pool. Finantsjuht pidas seda antud juhul eeliseks.
"Näiteks pärineb peaaegu kogu tööstuses ja transpordis kasutatav energia fossiilsetest kütustest. Kõrgel temperatuuril töötava reaktoriga saad rahuldada ka tööstuse vajadusi ja toota süsivesinikke teisest toorainest, kui naftast," laiendas Bryan. Tulemuseks võib olla bensiin, mille tootmisega süsinikku atmosfäärist hoopis eemaldatakse.
Märtsi keskpaigas väisas Eestis neljanda põlvkonna reaktori rajamise võimaluse uuriva Fermi Energy kutsel Eestit sulasoolreaktoreid arendava ettevõtte Moltex Energy esindaja Simon Newton.