Lugesin hommikul ERRi veebiportaalist huviga Kristjan Pordi tehnokommentaari mobiiltelefonide võimekuse kasvu ja nende tuleviku suhtes ning jään lugupeetud visionääriga eriarvamusele seisukohas, et tehnoloogia areng ehk mälumahtude suurenemine on seotud vaid suurenevate isiklike riskidega ning ei paku tavatarbijale võrdelisel määral suuremaid hüvesid. Selgitan oma mõttekäiku pisut lähemalt.

Kristjan Port viitab oma kommentaaris väga õigesti sellele, et mida võimsamaks ja arenenumaks muutub tehnoloogia, näiteks mobiiltelefonide mälumaht, mis täna võib küündida juba tõepoolest ühe terabaidini, seda rohkem kuhjub seadmesse andmeid, mis on kasutaja jaoks väärtuslikud.

Kui kunagi tehti esimeste digifotoaparaatide ja mobiiltelefonidega pilti nii, et iga võte vaadati üle ning sarnased või ebasobivad kaadrid kustutati, et mälumahtu säästa, siis tänapäeval võimaldavad võimsad mälud tõepoolest klõpsida ka telefoniga hulga pilte. Tihti jäävad kordused kustutamata ning niimoodi võibki telefoni fotogaleriid sirvides end üle libistada kümnetest sarnastest võtetest.

Ekslik on aga väita, et tegemist oleks infoprügiga, mis oleks väärtusetum, kui kunagi hoolega sätitud perepilt. Tänapäeva fotod ja videod loovad kasutaja jaoks samasuguse positiivse emotsiooni kui minevikus. Vahe on ainult selles, et tehnoloogiarevolutsiooni valguses oleme harjunud emotsioone, mälestusi ja infot tarbima oluliselt kiiremini kui minevikus. See kehtib ühtaegu nii uudiste, meelelahutuse kui ka nendesamade piltide kohta ning just tarbimise kiirus võib olla tegur, mis loob väära mulje, et "täna tehtud, homme väärtusetu".

Veel tuleb silmas pidada sedagi, et tehnoloogia areng, sealhulgas mobiiltelefonide vallas, on pidev. Tänapäeva foto- ja videokaamerad on nii võimsad, et väikesest mälumahust jääb juba üldise arengu tõttu väheks Kujutage ette, et teie mobiiltelefoni saaks salvestada kokku kümme pilti ja ühe video. Kas oleksite sellisel juhul oma telefoniga rahul? Kindlasti mitte.

Video puhul räägime täna enam mitte FullHD standardist, vaid juba 4K ning õige pea ilmselt ka 8K resolutsioonidest. Kodudes vahetuvad välja telerid, ekraanid muutuvad suuremaks ning andmed seetõttu paratamatult mahukamaks, mis tingib vajaduse suuremate salvestusruumide järele.

Kuna tehnoloogia arengut ei saa ja pole mõistlik pidurdada, on tõeline küsimus hoopis see, kuidas iga kasutaja oma andmetega ümber käib ning mida ta teeb selleks, et küberpätt tema andmeid pantvangi ei saaks võtta, et neid talle pärast tagasi müüa.

Arvutite kaudu on häkkeritel oluliselt lihtsam andmeid pantvangi võtta, sest inimesed külastavad päevas mitmeid lehekülgi, laadivad alla programme, videoid, pilte ning mõnikord tuleb nendega kaasa pahavara, mis häkkerile arvutis ukse avab ja teeb arvuti sisu kättesaamatuks muutmise võimalikuks. Mobiiltelefonide korral laaditakse telefoni rakendusi valdavalt ametlikest poodidest ning sinna on pahalasel reetlikku programmijuppi raske sisse smugeldada.

Inimese enda rumala käitumise tõttu võib mobiilseadme vastu suunatud andmerünnak siiski teoks saada ning seetõttu tuleks telefonis üle vaadata kõik võimalikud turvaprotokollid ning tutvuda lähemalt võimalustega, kuidas oma andmeid kaitsta.

Mobiiltelefonide tootjad on kasutajatele selleks võimalused loonud. Näiteks Samsung pakub kasutajatele andmete privaatseks salvestamiseks Knox nimelist turvalahendust, mis on lisaks tarkvaralisele kaitsele tagatud ka riistvaraliselt. See tähendab, et igas mobiiltelefonis on eraldi kiip, millele andmed salvestatakse ning sellele pole ligipääsu mitte kellelgi peale kasutaja enda.

Just kõrge turvataseme tõttu on Knox sertifitseeritud andmete kaitsmise lahendusena kasutatav mitmetes riikides ja avaliku sektori ettevõtetes, näiteks Soomes, Prantsusmaal, Ühendkuningriikides, Ameerika Ühendriikides, Hispaanias ja veel mitmes riigis.

Ka telefoni füüsilise kadumise korral on tänapäevased turvaprotokollid niivõrd arenenud, et telefoni saab muuta kaugjuhtimise teel "telliskiviks", millega pole kurjategijal mitte midagi peale hakata.

Andmete säilitamiseks ja seeläbi lunarahanõuete vältimiseks on need mõistlik varundada. Variante on siingi mitmeid – alates internetti mitte ühendatavast mäluseadmest kuni pilveteenuste abil varundamiseni. Kui rääkida krüptorahast ning virtuaalsete rahakottide turvalisuse tagamisest, siis siingi on tõenäoliselt juba sel aastal oodata mobiiltelefonide tootjatelt suuri uudiseid ning senisest kordades tõhusamaid lahendusi.

Seega on tänapäeva telefonidega seis märkimisväärselt erinev avalõigus mainitud tehnokommentaaris viidatud haiglatest, kus 2017. aastal toimunud Wannacry pahavara levik kasutas ära arvutites olevaid igivanu Windows XP operatsioonisüsteeme, mida süsteemi looja enam ammu turvauuendustega ei paika.

Turvalisuse tagamiseks tasuks igal inimesel, kel on telefonis isiklikku väärtuslikku infot, mõelda sügavalt järele, mida ta saab teha nende andmete kaitsmiseks, sest tõsi on see, et halvad asjad juhtuvad ikka ootamatult. Lisaks eelmainitud soovitustele tasub kindlasti regulaarselt teha tarkvarauuendusi, sest just iganenud turvaprotokollid ja tarkvaraapsud on küberkurjategijatele maiuspala, mitte telefoni mälumaht.