Linnaelu muudab isased konnad emastele oluliselt ligitõmbavamaks ({{commentsTotal}})

Foto: Adam Dunn/AP/SCANPIX

Isased konnad, kes elavad linnas, teevad keerulisemaid paaritumishüüdusid kui nende metsas elavad liigikaaslased ja see muudab nad emaste konnade jaoks oluliselt ligitõmbavamaks, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Isased Túngara konnad kogunevad Panamas öösiti emaste hüüdmiseks ja ligimeelitamiseks lompidesse. Nende hüüu peamine osa, nn vile kõlab nagu laserkiir ulmefilmist, kuid mõned isased lisavad hüüule elemente, mis kõlavad nagu väga lühikesed pardiprääksud. Samal ajal suurendab keerukamate hüüdude tegemine nahkhiirte rünnaku ja parasiitide, nt sääskede ohtu.

Wouter Halfwerk ja tema kolleegid Amsterdami Vabast Ülikoolist salvestasid Panama linna- ja metsapiirkondades isaste konnade hüüdusid. Linnakeskkonnas elavad isased hüüdsid sagedamini ja tegid keerukamaid helisid kui metsas elavad isased, kusjuures neid pardilaadseid helisid kostus sagedamini ja valjemalt.

Need keerukad paaritumishüüud osutusid emastele vastupandamatuks. Kui teadlased esitasid ühest kõlarist linnakeskkonnas elava ja teisest kõlarist metsas elava isase hüüdu, siis kaks kolmandikku emastest lähenesid sellele kõlarile, kust kostis linnas elava isaskonna hüüd.

Selleks, et välja selgitada, miks arenes nendel konnadel linnas välja teistsugune paaritumiskutse, esitasid teadlased sama hüüdu kõlarist erinevates asukohtades. Linnakeskkonnas tõmbas hüüd ligi vähem emaseid konnasid, nahkhiiri ja sääski. See tähendab, et linnades on surve kaaslast ligi tõmmata suurem ja surve vältida kiskjaid ja parasiite on väiksem.

Lõpuks püüdsid teadlased isased konnad oma tavalisest keskkonnast eemale viia, et näha, kas nad muudavad oma häälitsust. Kui isased linnakonnad metsa viidi, vähendasid nad kiiresti oma paaritumishüüdude keerukust. Kuid metsast linna viidud isased oma paaritumiskutset ei muutnud.

"Andmed näitavad, et linnakonnad on väga paindlikud ja metsas elavad konnad on vähem paindlikud," ütles Halfwerk. Ta arvab, et kõige tõenäolisem on see, et konnade kogukonnas oli juba algselt teatud variatiivsus olemas olnud ja linnakeskkond on soosinud neid isendeid, kes kutsuvad paarilist hüüuga, milles on rohkem kiireid parditaolisi häälitsusi, või neid, kes on võimelised oma paaritumishüüdu muutma.

Metsas hoiab survet emaste eelistustest lähtuvate keerulisemate paaritumishüüdude suunas kontrolli all looduslik valik, mis sunnib isaseid olema mitte liiga silmatorkavad. Kuid linnas, kus on vähem ohtu, võivad isased end vabaks lasta. "See näitab kindlasti seda, et kui muuta kiskjate, parasiitide ja paariliste arvukust, toob see kaasa tugeva evolutsioonilise reaktsiooni," ütles Halfwerk.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: