Oma ajakirjanikukogemusele tuginedes sedastan, et eestikeelset teadust ei tapa mitte ingliskeelne kõrgharidus, vaid eesti keele oskamatus. See on kivi nii tudengite kui ka õppejõudude kapsaaeda.

"Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kasvukohtade killustumise mõju heterostüülse hariliku nurmenuku (Primula veris) morfoloogiliselt eri tüüpi isendite (nii-öelda S- ja L-morfid, mille tolmukate ja emaka pikkus isetolmlemise vältimiseks erineb) tasakaalule ning analüüsida selle võimalikke evolutsioonilisi tagajärgi."

"Käesolevas töös uuriti hapniku redutseerumist lämmastikuga dopeeritud süsinikmaterjalidel (grafiit, grafeenoksiid, kommertsiaalselt kättesaadav grafeen) aluselises keskkonnas."

"Tõenäosuslik klassifitseerimine on kitsam ülesanne, kus kõikidele võimalikele klassidele tuleb määrata iga andmepunkti puhul tõenäosus, mis näitaks klassifitseerija enesekindlust andmepunktile antud klassi määramisel."

Need on näited tänavu riiklikul üliõpilastööde konkursil preemia saanud üliõpilastööde eestikeelsetest kokkuvõtetest*. Kindlasti väärivad need tööd esiletõstmist, ehkki avalikkuse jaoks jäävad need ja paljud teised premeeritud (ja ka premeerimata) tööd arusaamatuks just keelekasutuse tõttu.

Võtame näiteks selle nurmenukuteemalise teadustöö ja proovime esile tõstetud lõigu panna populaarteaduslikku keelde. Palun selle "tõlkida" tarbekeelde ERR Novaatori toimetajal Randel Kreitsbergil, kellel on doktorikraad zooloogias. Tema "tõlge" esimesel pealevaatamisel on selline:

"Kui on väikesed, geneetiliselt eristunud populatsioonid, nagu nende nurmenukkude tüübid, või vähearvukad, mingit väikest nišši asustavad liigid, näiteks ebapärlikarp, siis mõjutab nende elupaikade killustumine, näiteks nende elupaigast läbi ehitatud maantee nende liikide ellujäämist. See võib suunata ka kogu populatsiooni muutumiseni mingis suunas."

Olukord on parem sotsiaal- ja humanitaarteadustes. Mõistagi võib asi olla selles, et need valdkonnad tegelevadki elulähedasemate ja inimestele mõistetavamate teemadega, kuid see ei tähenda, et loodus- ja reaalteadustes ei saaks selgelt väljenduda. Näiteks tõstaks Eesti Maaülikoolist esile Anni Enni tööd, kes suutis inimkeeles ära seletada tööõnnetuste temaatika põllumajanduses.

Eraldi torkas nende 64 preemia saanud töö puhul silma seegi, et veebis täistekstidena kättesaadavad olid peamiselt just sotsiaal- ja humanitaarteaduste tööd. Ilmselt kehtis mõnele loodus- ja täppisteaduste tööle avaldamispiirang seotuse tõttu intellektuaalomandi või ärihuviga, ehkki enamiku avaldamata tööde puhul on ilmselt põhjus lihtsalt selles, et instituut ei ole keskselt korraldanud seda, kuidas ja kuhu tööde failid veebis deponeeritakse. Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool on enamiku oma tudengite lõputööd teinud veebis kättesaadavaks.

See on mõttekoht nii ülikoolidele kui ka instituutidele – teil lasub kohustus teha enda teadustöö nähtavaks, sest kui maksumaksja on selle eest tasunud, on selle hinna sees ka töö tulemuste avalikkusele kättesaadavaks tegemine.

Aga tuleme tagasi tööde keele juures. Tööde juhendajad, õppejõud, peaksid aitama tudengil viimistleda ka töö eestikeelse kokkuvõtte, isegi kui muu töö on eestikeelses erialakeeles. Tean nii enda diplomitöödest kui ka juhendatud enam kui veerandsajast tööst, et eestikeelne kokkuvõte kipub olema viimane viimastest asjadest, mille tudeng kirjutab. Kuid see ei peaks nii olema.

Mind kui lugejat võib kriitiseerida seetõttu, et olen sotsiaalteadlane ega peakski ju mõistma töid orgaanilisest keemiast bioloogiani. Kuna ma olen ka teadusajakirjanik, kuulub minu igapäevatöösse ka pea kõigi teadusvaldkondade teadusartiklite lugemine, ja see omakorda annab mulle teadmise, et teadusest saab kirjutada ka selgelt ja huvitavalt. Tänavused riikliku preemia saanud üliõpilastööd torkasid aga silma vastupidisega.

Kui me tunnustame avalikkusele suunatud umbkeelset teksti, saadame sellega üldsusele ka sõnumi normist. Antud juhul on sõnum see, et enda uurimisvaldkonnast segaselt rääkimine ongi norm.

Selleks, et siinne artikkel ei kujuneks negatiivseks kriitikaks, annan mõne soovituse, mida tudengid võiksid silmas pidada oma uurimistööde eestikeelsete kokkuvõtete kirjutamisel.

• Uurimistöö, mitte uurimustöö. Seda õpitakse juba põhikoolis.
• Saav kääne: "Käesoleva töö eesmärgiks on…". Eesti keel on ainsuslembene, selguslembene ja lühike. Käesolev tähendab, et lugeja peaks seda hoidma käes, see on korraga ebatäpne ja liigne. Eesti keeles kasutatakse põhjendamatult palju saavat käänet. Enamasti pole vaja öelda milleks, vaid mis. Lihtsalt, selgelt ja täpselt: minu/selle töö eesmärk on.  
• Karda kantseliiti nagu tuld. Kuidas ja mida karta, loe kantseliidist hoidumise juhendist.
• Keeruline ei ole sama mis tark või sisukas. See, et sa tead oma erialatermineid, ei tähenda, et tavalugeja neid teab. Kui tahad kasutada selliseid mõisteid nagu dopeeritud süsinikmaterjalid, mida ongi keeruline seletada, siis ütle vähemalt, kus neid igapäevaelus kohtab või kus neid kasutada saab.
• Vasta eestikeelses kokkuvõttes küsimusele, miks sinu uuring on oluline. Miks peaks maksumaksja rahastama uuringut, mille olulisusest enda jaoks ta ise aru ei saa? Kui sa ei saa eesti keeles aru, mida sa kirjutama pead, siis püüa oma töö kokkuvõtte puhul vastata küsimusele so what? Ehk mis siis? Mis siis nüüd sinu töö tulemustest maailmas muutus?
• Lase kokkuvõte üle lugeda oma pereliikmel või sõbral, kes sinu uuringut ei tunne. Veel parem, jutusta talle ümber oma töö iva. Viimane meetod toimib kõige paremini, sest nii saad vahetu tagasiside selle kohta, millest asjatundmatu inimene aru saab, millest mitte (lisaks aitab see oma sõnumit lihvida, sest inimesed kasutavad kõnes lihtsamat sõnastust).
• Lase töö üle lugeda pädeval keeletoimetajal. Iga ülikooli juures on olemas ka kommunikatsiooniosakond, kus töötab vähemalt üks keeletundlik inimene, kes oskab nii sisu kui ka grammatika kohta nõu anda.
• Ära ole töö (kokkuvõtte) lugeja suhtes üleolev – enamasti on see lugeja maksumaksja, kes on kinni maksnud sinu õpingud ja uuringud. Ole tänulik ja anna talle tagasi osake oma teadustööst.

Ette tänades

Marju Himma, tavaline lugeja, ajakirjanik, PhD.

*Täpsustus: kokkuvõtetest esile toodud väljavõtted on pärit tööde juurde kuuluvatest infolehtedest.