Costa Rica mustad möiraahvid on inimtegevuse tõttu kollaseks muutumas
Kui mustad möiraahvid (Alouatta palliata) Kesk-Ameerika ja Lõuna-Ameerika põhjaosa metsades on peale üksikute oranžide laikude peamiselt kaetud musta karvaga, siis Costa Rica puhul toimub midagi kummalist – viimase viie aasta jooksul on selle piirkonna möiraahvidel hakanud tekkima kollane karvkate, vahendab R2 teadus- ja tehnikauudistes Merit Maarits.
Kui alguses oli tegemist ainult üksikute ahvidega, kellel oli jäsemetel ja sabal üks või kaks kollast laiku, siis nüüd teatasid teadlased, et Costa Rica rannikul elab vähemalt 21 möiraahvi, kellel on kollane karvkate. Kollase karvkatte laigud ei näi kasvavat mitte ainult arvuliselt, vaid ka suuruse poolest. Mõnedel ahvidel on kollakas pigmentatsioon mustaga võrreldes isegi ülekaalus. Tegelikult on teadlased teatanud vähemalt kahest metsikust ahvist, kes on täielikult kaetud kollase karvkattega, ilma et neil üldse oleks karvkattel musta.
Kiired muutused on teadlasi hämmastanud aastaid ja ahvide karvkatte tähelepanelik uurimine näitab, et selles võivad olla süüdi pestitsiidid. Costa Rica anomaalsete ahvide karvkatet uurides tuvastasid teadlased erinevuse toodetud melaniini tüübis. Melaniin on pigment, mis annab värvi juustele ja nahale ning mille erinevad vormid loovad erinevaid värve. Enamikes musta karvkattega ahvides domineerib eumelaniini-nimeline pigment, mis annab karvkattele musta, halli või tumepruuni värvi. Kuid mingil põhjusel lülitub melaniin mõnedes möiraahvides üle feomelaniinile, mis selle asemel annab kollaseid, punaseid või oranže toone.
See tähistab esimest korda, mil teadlased on täheldanud sellist kiiret muutust primaatide, või üldse mõne muu imetaja karvkatte pigmendis. Kuigi pole ikka veel selge, miks need pigmendid muutuvad, peetakse pestitsiide peamiseks süüdlaseks. Selgub, et ahvi kollase karvkatte eest vastutav pigment sisaldab väävlit, ja väävel on ka enamiku maailmas kasutatavate pestitsiidide alusaine. Uurijad oletavad, et kuna kõnealused Costa Rica ahvid puutuvad kokku suurema hulga pestitsiididega, siis hakkab suur väävlisisaldus nende karvkatte pigmendiga jamama, muutes melaniini struktuuri ja seega ka nende üldist värvi.
Costa Ricas on ananassi-, banaani- ja Aafrika palmiõli kasvandused hakanud hiljuti kasutama rohkem väävlisisaldusega pestitsiide. Juba on teadlased ka märganud, et enamus ebaharilike värvidega isendeid pärinevad just neid kasvandusi ümbritsevatest metsadest.
Tegelikult on Costa Rica pestitsiidide kasutuse osas maailmas esikohal, kasutades ühe hektari haritud maa kohta keskmiselt üle 25 kilogrammi pestitsiide. Costa Ricas toituvad need ahvid peamiselt sellist tüüpi kasvandusi ümbritsevate puude lehtedest. Sellisena tarbivad nad tõenäoliselt märkimisväärses koguses pestitsiide, mis võivad mõjutada selle tulemusel melaniini.
Siiski ütlevad teadlased, et pigmendi muutumise põhjuse tuvastamiseks on vaja teha rohkem uuringuid. Erekollane karvkate võib tunduda kahjutu, kuid silmatorkav värvimuutus võib muuta need ahvid jaaguaride ja muude kiskjate rünnakute suhtes haavatavamateks – tiheda rohelise metsa taustal torkab kollane karvkate väga hästi silma.
Toimetaja: Merit Maarits