Tehnikauudis: omapäi kõndivad robotid ja narkomeeter
Robootika on viimastel aastatel meeletu kiirusega arenenud, sest vaid mõne aasta eest pidid inimkõndi imiteerivad tehiskaaslased olema ühendatud juhtpuldiga, kuid nüüd õpivad nad juba sörkima.
Boston Dynamics"i robotid õpivad tundma keskkonda
1992. aastal Google loodud Boston Dynamics on aastaid arendanud liikumisroboteid Atlas ja Spotmini. Kui Atlas on kahel jalal liikuv n-ö inimrobot, siis Spotmini on neljal jalal liikuv robotkoer. Varasemalt on neid kahte robotit tutvustatud laboratoorsetes tingimustes, kuid viimastel YouTube"i laetud videoklippidest on näha, kuidas Boston Dynamics"i robotid tegutsevad tavapärastes sise- ja välistingimustes.
Näiteks Atlas on suuteline ilma kõrvalise abita sörkima mööda ebatasast murupinda ning Spotmini suuudab liikuda iseseisvalt mööda treppe mängleva kergusega. See näitab, et robotid on suutelised tõlgendama ümbritsevat keskkonda, märkama takistusi ja neid vältima. Nii näidatakse videos, kuidas Atlas hüppab üle väikese palgi.
Seejuures on Atlas hüppevõimet varemgi demonstreeritud. Sisetingimustes suudab see kahel jalal liikuv robot teha näiteks tagurpidi saltosid ja ületada tõkkeid. Kuigi Bostoni Dynamicsi robotid vajavad endiselt keskkonnaga tutvumiseks inseneride abi, on iseseisvalt liikuvad robotid saanud reaalsuseks. Seega liites Atlasele või Spotminile tehisintellekti võib neist robotitest saada esimesed inimesed tehiskaaslased, kes suudavad ise uusi oskusi omandada.
Google tõi realistliku suhtlusroboti turul hoiatusega inimkonnale
Allikas: Arthur Caranta / Creative Commons
Google tutvustas iga-aastasel arendajate koosolekul suhtlusrobotit (chatboti) Duplex. Duplexil paluti panna endale aeg juuksurisalongi. Kõnele vastanud salongi teenindaja ei saanudki aru, et ta oli paneb aega "inimesele", keda pole päriselt olemas.
See aga tõstab küsimuse, kas inimene peaks teadma, kui temaga suhtleb suhtlusrobot. Põhja-Carolina ülikooli arvutiteadlase professor Zeynep Tufekci hinnangul oli tegemist stseeni õudusfilmist. Tema hinnangul ei tohi inimesi sellisel tasemel petta ning taolise tehnoloogia arendamine ei täida tehnoloogilise arengu inimkonna elukvaliteedi tagamise ja kaitsmise põhimõte.
Google ei jätnud Tufekci arvamust tähelepanuta ja tänas professorit Twitteris algatatud diskussiooni eest. Google"i sõnul pööravad nad Duplex tarkvara arendamisel tähelepanu eelkõige avatusele ja läbipaistvusele. Seetõttu lisatakse iga suhtlusroboti kõne ette viide, et inimene suhtleb robotiga.
Duplexi kõnemaneeridele lisavad realistlikust pausid, kõnekeelsed väljendid ja umbisikuliste asesõnade kasutamine. Suhtlusrobotit on treenitud DeepMind tehisintellekti abil, mistõttu kasutab Duplex vestlemiseks tuhandeid näidisvestlusi. Nendest vestlustest laenab Duplex õige emotsionaalsusega kõnemaneerid, et täiuslikut imiteerida inimese suhtlusviise.
Eelkõige on Google arendanud Duplexi virtuaalassitentidele. Kui praegu peab Alexa või mõne muu virutaalassistendiga suhtlema käskivas kõneviisis, siis Google"i eesmärk on luua assistent, kes suudab suhelda kasutajaga nagu täiesti tavaline inimene.
USA-s arendatakse narkomeetrit
Allikas: Postimees/scanpix
USA Buffalo Ülikooli teadlased on arendanud odava alkomeetrikiibi, mis on suuteline tuvastama inimese hingeõhust narkootiliste aine osakesi. Praegusel juhul peab narkojoobe tuvastamiseks viima kahtlusaluse haiglasse vereproovi andma, kuid Buffalo teadlaste avastust muudab sündmuskohal narkoproovi tegemise märksa hõlpsamaks.
Narkootiliste ainete keemiliste osakeste tuvastamisel kasutatakse Ramani spektroskoopiat. Kiibi klaasraamile on paigutatud kuld ja hõbe nanoosakesed, mis reageerivad narkootilise ainega. Reaktsioonitulemusena tekitavad narkootilise aine osakesed kiibile spetsiifilise "sõrmejälje". Kui sensor näeb õiget jälge tuvastatakse inimesel narkojoove.
Kui narkojoobe laboratoorne testimine on üpris kulukas protsess, siis Buffalo ülikooli arendatud kiibi tootmine maksab vaid mõne eurosendi. Seega on tegemist teadusarendusega, mida saab masstoota ja korrakaitsjate igapäeva töös juba varsti rakendada. Praegu tegelevad teadlased esimese kaasaskantava narkomeetri prototüübi ehitamisega.
Prototüübi eesmärk on tuvastada kokaiini joovet, kuid teadlased loodavad, et tulevikus on võimalik narkomeetri abil määrata kanepi tarbimisest tekitatud joovet.