Peitusemäng taimeriigis: osa liike elab mulla all aastaid varjuelu ({{commentsTotal}})

Kui teadlased eeldasid, et varjatud eluviis on omane pigem pikemaealistele taimedele, siis selgus hoopis, et lühemaealised ning seentoidulised taimed jätavad sagedamini maapealsed osad kasvatamata.
Kui teadlased eeldasid, et varjatud eluviis on omane pigem pikemaealistele taimedele, siis selgus hoopis, et lühemaealised ning seentoidulised taimed jätavad sagedamini maapealsed osad kasvatamata. Autor/allikas: Arto-Randel Servet

Ehkki fotosüntees on taimede kasvuks eluliselt vajalik, on osa liikidest saavutanud evolutsiooni käigus võime pidada pikemaid kasvupause nina mulla seest välja pistmata. Koostöös Eesti Maaülikooli teadlastega on leitud rida liike, mille varred või mugulad suudavad paremaid olusid oodates mulla sees elus püsida kuni paarkümmend aastat.

Salapärase nähtuse uurimiseks kõrvutasid 12 riigi, teiste seas ka Eesti Maaülikooli teadlased, pikaajalisi uurimisandmeid 114 taimeliigi kohta. Taimedest pool olid erinevad orhideed.

Uurijatele pakub suurt huvi, mis põhjustel loobub osa taimedest aastaks või ka märksa pikemaks perioodiks maapealsete varte kasvatamisest. Samuti see, kuidas suudavad taimed varte või mugulate kujul nii pika aja vältel ellu jääda ilma igasuguse fotosünteesita.

Hüpoteesiks oli, et maa-aluse eluviisi kasuks "otsustavad" taimed rohkem põhjapoolsetel laiuskraadidel, kus kaugeltki igal aastal ei ole suvi taimede kasvuks soodne. Andmed näitavad aga vastupidist: mida lähemale ekvaatorile, seda sagedamini võtavad taimed maapealsest elust "puhkepause".

Ümber sai lükatud ka teine hüpotees. Kui teadlased eeldasid, et varjatud eluviis on omane pigem pikemaealistele taimedele, siis selgus hoopis, et lühemaealised ning seentoidulised taimed jätavad sagedamini maapealsed osad kasvatamata.

Äsja ühes hinnatumas ökoloogiaalases väljaandes "Ecology Letters" ilmunud lugu on väga pikaaegse rahvusvahelise uurimistöö tulemus, kinnitas maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetooli juhtivprofessor Tiiu Kull.

Näiteks kauni kuldkinga uurimisega on Eestis tema sõnul tegeletud juba üle 30 aasta, kuid väärtuslikke andmeid leiab ka mitmete teiste liikide kohta. Muu maailma teadlased on Eestist kogutud uurimisandmetest väga huvitatud ning näiteks Tokio ülikooli teadlane Richard P. Shefferson on Eestis iga-aastane külaline, lisas Kull.

Mõne aasta eest otsustati ühiselt hakata taimede sedasorti käitumist lähemalt uurima ning lõpuks andis uurimistöövalmimisse oma panuse kümneid teadlasi. Eestist lõid kaasa veel Kadri Tali ja Ülle Püttsepp.

Uurimisandmetele tuginedes jõudsid teadlased järeldusele, et maapealse kasvu tagab stabiilne ja häiringutevaba keskkond. Küll aga on jätkuvalt liiga vähe andmeid selleks, et olla kindel, milline stressiallikas konkreetselt mõjutab taimi latentsele eluviisile. Seda püütakse kindlaks teha lähemate aastate uurimistöös.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: