Doktorant koostas juhendi inimkeskseks disainiks tarkvaraarenduses ({{commentsTotal}})

Tarkvarasüsteemid ja -teenused dikteerivad meie elu, suhtlust ja äri.
Tarkvarasüsteemid ja -teenused dikteerivad meie elu, suhtlust ja äri. Autor/allikas: Scanpix

Arvutitele tarkvara arendades peab võtma arvesse ka seda, kuidas inimene ja arvuti omavahel suhtlevad, leiab Tallinna Ülikooli doktorant Abiodun Afolayan Ogunyemi, kes täna kaitseb oma doktoritööd.

Inimese ja arvuti vahelist suhtlemist nimetatakse erialaterminiga inimese-arvuti interatsiooniks lühendiga IAI.

Abiodun Afolayan Ogunyemi uuring tõukub peamiselt ühiskonna muutumisest informatsiooniühiskonnaks, kus tarkvarasüsteemid ja -teenused dikteerivad meie elu, suhtlust ja äri. Kuigi IAI uuringute tulemused on tarkvaraarendajatele vabalt kättesaadavad, ei lähtu arendamine endiselt lõppkasutaja väärtustest ja arvamustest, mis on Ogunyemi hinnangul murettekitav.

„Ühtlasi on suurem osa IAI uuringutest vähese või olematu teoreetilise väärtusega – tihti puudub neil ka metodoloogiline alus,“ sedastas ta.

IAI praktiline kasutamine võiks levida paremini, kui teadlased toetaksid ettevõtteid strateegilise koostööga arendusfirmades või pakkudes neile abivahendeid perioodiliseks enesehindamiseks.

„IAI’d kui eraldi valdkonda peaks ka klientidele tutvustama,” arutles Ogunyemi. Tema hinnangul aitab IAI protsesside hindamine parandada ettevõtete IAI-teadlikkust, enesetäiendamise võimet, meeskonnasisest suhtlemist, ühise visiooni jagamist projektides ning IAI kui valdkonna arengut.

„Doktoritöös koostasin juhendi inimkeskse disaini juurutamiseks tarkvaraarendusettevõtetes,” kirjeldas Ogunyemi. Juhised esitas ta viies faasis:

  1. inimkeskse disaini ärilised eelised,
  2. koostöö,
  3. jagamine,
  4. kohandamine,
  5. rakendamine.

Juhend sai koostatud, kuna praegu on tarkvarapraktikutel väga vähe teadmisi IAI valdkonnast ja praktikast. Selle kasutuselevõtt on aga eeldus ka strateegilisele koostööle ülikoolide ning avaliku ja erasektori vahel.

Tarkvaraettevõtted saavad selle juhise abil lihtsamini liita IAI põhimõtted oma protsessidesse. Kui koostatud mudel valmib analüütilise arvutiprogrammina ja saab internetis avalikuks, saavad arendusettevõtted seda kasutada jooksvalt enesehindamise ning IAI protesside edukuse analüüsimiseks.

Teiseks tõi autor oma töös välja neli teemat, mis on esmatähtsad IAI juurutamiseks tarkvaraettevõtetes:

  1. protsess,
  2. jõudlus,
  3. kompetentsus,
  4. kasutatavuse mõju hindamine toodetel.

Need teemad lisati uude mudelisse, mis toetab IAI protsesside kasutuselevõttu ettevõtetes, kes tõesti soovivad end selles vallas täiendada.

Doktoritööd „HCI Practice Uptake in Software Development Companies: Improving Through Process Self-assessment“ juhendas Tallinna Ülikooli professor David Lamas. Oponendid on Professor Timo Jokela Lapimaa Ülikoolist ning dotsent Tarmo Robal Tallinna Tehnikaülikoolist. Doktoritöö kaitsmine toimub inglise keeles.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: