Tehnikauudised: nutiseadmete maailmas valitseb ideekriis ({{commentsTotal}})

Nutiseadmed kontrollivad meie tähelepanu ja seega meie aega ja tulevikku.
Nutiseadmed kontrollivad meie tähelepanu ja seega meie aega ja tulevikku. Autor/allikas: Jeanne Menjoulet/Flickr Creative Commons

Androidi maailma vägevad on kogunenud Barcelonasse, et panna pead kokku ja arutada, kuidas teha nutikas klaasjas must ristkülik tarbijatele taas kultusobjektiks. Lisaks sellele vaatame üle ka BMW ambitsioonid teha Briti legendaarne automudel Hiina elektriliseks rahvaautoks.

Nutitelefonide tootjate maailma kongressi varjutab ideekriis

 

Barcelonas algavale Mobile World Congress’ile (MWC) kogunevad Androidi maailma nutitelefonide tootjad, kes tutvustavad selle aasta uuendusi. Kõige enam lööb tõenäoliselt laineid Samsungi Galaxy seeria uusim mudel S9. Seejuures Korea Samsungi rivaalid Huawei, HTC ja LG Barcelonas veel oma vastust S9-le veel ei avalda.

S9, mis peaks Samsungi sõnul ümber mõtestama nutitelefoni kaamera tähenduse, pakub siiski uuendusi eelkõige funktsionaalsuste, kuid mitte nii palju disaini osas. Sestap võib tõdeda, et alates sellest kui Steve Jobs esitles maailma esimest iPhone’i pole nutitelefoni välimuse osas mitte midagi revolutsioonilist juhtunud.

Tõepoolest LG on katsetanud Flex seeria telefonidega, millel on nõgus ekraan. Tarbija ei saanud kaarja ekraani kasulikkusest aru, mistõttu ei saanud Flex seeria telefonidest bestsellerit. Veelgi enam ei mõista tarbijad, miks nad peaksid aasta tagasi soetatud telefoni vahetama igal aastal veelgi parema kaamera, pilve-tehnoloogia või tehisintellektiga varustatud uusima mudeli vastu.

Nutitelefonide tootjate seas valitseva ideekriisi kõrval lisab õli tulle märkimisväärne nutivahendite müügi vähenemine. Eelmise aasta neljandas kvartalis vähenes uute mobiiltelefonide müük maailma turul 6,3 protsenti. Suurimal turul Hiinas langes samal perioodil nutitelefonide soetamine 14 protsenti.

Teisalt on Samsungi kõrval ka nutikaimaid väike tootjaid. Näiteks Briti riistvara arendaja Bullit Group lisas uuele CAT nutitelefonile lõhnasensori ehk nutinina, mis mõõdab seadet ümbritseva keskkonna õhukvaliteeti ning vajadusel teavitab omanikku ohtlikust olukorrast.

BMW plaanib Hiina turule paisata elektri-minid

Foto: Reuters/Scanpix

BMW projekteerib Hiinas tehast, mis hakkab tootma elektriajamil töötavaid Mini’sid. Selleks teeb Saksa firma koostööd Great Wall Motorsiga, kellega koostöös otsitakse kohta uuele tootmispinnale.

Seejuures on Hiina BMW suurim sihtturg. Ainuüksi eelmisel aastal tarniti Hiina 560 000 sõidukit. Ühtlasi on Hiina autoturul üha enam kasvamas nõudlus elektrisõidukite järele. Ka sealne valitsus teeb samme rohelisema tuleviku suunas. Seega turgu Briti legendaarsele automudelil toodetud elektrisõidukitele on küll ja veel.

Samas teatas BMW mullu, et elektri-Minide tootmine saab olema hoopis Suurbritannias Oxfordi tehases. Kuid seal toodetakse vaid vähesel arvul elektrisõidukeid ning eelmisel reedel saabunud uudised seavad küsimärgi alla tuhanded töökohad Ühendkuningriigi niigi hääbuvas autotööstuses.

Lisaks BMW otsusele, mis viiakse lõplikult ellu kõige varemalt 2022. aastal, ootab Euroopa suurimat saareriiki ees ka Brexit. Euroopa majandusruumist lahkumise kartuses langesid  investeeringud Briti autotööstusesse 34 protsenti.

Kõigest hoolimata kinnitab BMW nii Suurbritannia kui ka Saksamaa töötajatele, et autode tootmine Euroopas jätkub ka tulevikus. Ettevõtte väitel pole Hiina turule orienteeritus vähendanud autode tootmist Saksamaal, vaid hoopis vastupidi – viimase kümne aasta jooksul on tootmine kasvanud 25 protsendi võrra.


Apple kontorist tehti kogemata 1900 hädaabikõnet


Sacramento hädaabikeskus on saanud alates oktoobrist kohalikust Apple seadmelaost 1600 valehäireks osutunud hädaabikõne. Kohaliku politseijaoskonna kõneisiku sõnul tuleb seadmelaost igapäevaselt keskmiselt 20 kõne.

Kuigi operaatorid saavad kiiresti aru, et tegemist on valehäirega, peavad nad siiski töös oleva kõne katkestama ja seetõttu jätma tühja eetri kuulamiseks päris abivajaja oma päi. Praeguseni pole kindel, kas kõned tulevad iPhone või iWatch seadmetelt, kuid mõlemad on võimelised kontakteeruma hädaabikeskusega isegi siis, kui seade pole sim-kaardi abil mobiilivõrku ühendatud.

Apple’i sõnul on nad probleemist teadlikud ja proovivad seda lahendada. Samas ei täpsustatud, mis juba kuid kestnud probleemi on põhjustanud. Tegelikult on taolised valehäired nutitelefonide tulekuga ainult kasvanud, sest Apple pole ainus mobiilitootja, kes on enda telefoni lisanud turvalahendusena hädaabi kiirvaliku.

Näiteks uurisid Google analüütikud 2011. aastal San Franciscos tehtud hädaabikõnesid. Uuringu tulemustest nähtub, et ligi 30 protsenti mobiilseadmetelt tulnud kõnedest oli tehtud kogemata.

Süvaõppe algoritm ennustab südamehaigusi inimsilma võrkkestalt

Inimsilma võrkkest. Autor: http://bit.ly/kNPhKJ

Just nagu juuste ja küünte pealt võib lugeda välja, millises olukorras on patsiendi tervis, nii saab saab tonnide viisi informatsiooni meie tervise kohta silma võrkkestalt. Kuigi praegused võimalused prognoosida südame-veresoonkonna haiguste teket seisnevad peaasjalikult rea aeganõudvate testide tegemises, leidsid Google teadlase palju kiirema viisi kuidas näha ette surmava haiguse kujunemist.

Võrkkestast tehtud kujutistelt saadud teabe analüüsimine on küllaltki keerukas, kuna sealt võib leida palju erinevaid mustreid, värve ja tekstuure. Siinkohal tuleb appi süva-õppe algoritm, mis töötleb kujutisi ja oskab võrkkesta teabe osiseid omavahel võrrelda ning siduda.

Google uuringus õpetati algoritmile 300 000 võrkkesta kujutist, mille külge haagiti teave isiku vanuse, suitsetamisharjumuste, vererõhu ja kehamassiindeksi kohta. Pärast õppe sooritamist anti algoritmile analüüsida 999 patsiendi võrkkesta kujutised. Tulemusena suutis algoritm tuvastada kõigi uuringus osalenute südame-veresoonkonna haiguste tekke viie aasta jooksul.

Algoritm annab teada, millise markeri alusel see prognoosi tegi. Näiteks vanuse, vererõhu ja suitsetamisharjumuse tuvastas algoritm võrkkesta veresoonte olukorra alusel. Patsiendi soo see vastu pani algoritm paika kõigi võrkkestalt loetud andmete põhjal.

Teisalt oli 300 000 võrkkesta kujutist üsna väike proovide arv, mistõttu võib tulevikus tehnoloogia veelgi areneda. Sellegipoolest on uus meetod palju kuluefektiivsem ja täpsem kui praegu kasutusel olevad prognoosimistehnikad, mis panevad üsna tihti ennustustega mööda.

Toimetaja: Allan Rajavee



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: