Lugeja küsib: miks linnud parves kokku ei põrka? ({{commentsTotal}})

Õhku tõusvad tuvid.
Õhku tõusvad tuvid. Autor/allikas: Siim Lõvi

Tänavatel ringi jalutades võib näha õige tihti tuviparvi, mis inimeste ja autode lähenedes loetud sekundite jooksul õhku tõusevad. ERR Novaatori küsimusele, miks need tuvid omavahel kokku ei põrka ja kuidas seda teadmist ära kasutada, vastab Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

Suured linnuparved mõjuvad võimsalt – nende lummav pidev kujumuutus sunnib seisatama ja vaatama ka kõige paadunuma nutisõltlase. Kuid kuidas on see võimalik, et tuhanded, vahest isegi kümned tuhanded linnud ei põrka omavahel kokku? Või äkki ikka põrkavad?

Vastus on, et eks nad ikka põrkavad, kuid seda pigem siis, kui linnud maast õhku sööstavad. Just siis on neil omajagu tegemist ja tähelepanu ei jagu ümbruses toimuva jälgimiseks. Siiski pole need kokkupõrked eluohtlikud, sest lindude sulestik on üsna hea "turvapadi". Kui aga linnud õhus on ja parves liiguvad, siis kokkupõrkeid naljalt ei juhtu. Tiivaotsad võivad küll kõrval lendajaga kokku puutuda, kuid ei midagi tõsisemat.

Küsimus, kuidas suudavad linnud vältida kokkupõrkeid olukorras, kus nende läbiümbruses lendab kümneid või sadu linde, on vaevanud ka teadlasi. Tänaste teadmiste põhjal võime öelda, et linnud on endale parves lendamise väga lihtsaks teinud. Sadade naaberlindude liikumistel ja võimalikel lennutrajektooridel ei suuda nad silma peal hoida, (see koormaks liialt nende aju), kuid tuleb välja, et seda polegi vaja – piisab sellest, kui hoida silm peal vaid 6–7 enda kõrval lendajal ja reageerida vastavalt nende lennusuuna muutustele. Reageerimine toimub murdosa sekundi jooksul.

Väga suurte linnuparvede puhul võib märgata, kuidas neist sekundi murdosadest saavad lõpuks sekundid, mille jooksul suunamuutuse laine läbi kogu parve liigub. Võib isegi öelda, et tegu on ahelreaktsiooniga – ühe linnu järsk suunamuutus (näiteks röövlindu märgates) levib kiiresti läbi parve. Muide, selline lähimate naabrite jälgimine ja "ahelreaktsioon" toimib ka teiste suurtes parvedes kulgevate loomade, näiteks kalade, puhul.

Kas seda teadmist saaks ka liikluses ära kasutada? Analoogsett kokkupõrke vältimise süsteemi kasutatakse juba iseliikuvatel autodel. Ka moodsamatel mehitatud autodel on olemas süsteemid, mis jälgivad pidevalt auto ümbruses toimuvat ja seiskavad masina liigse ohu korral. Ma ei tea, kas need tehnilised lahendused toimivad sama moodi kui lindude parves lennates, kuid põhimõte on siiski sama. jälgi pidevalt oma lähimas naabruses toimuvat!

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: