Riigi täitevvõimu koosseisu uurides saab teada, mida peetakse oluliseks. Näiteks Jaapanis oli aastaid riigi leival naiste võimestamise minister, keda tunti ka kui tualetiministrina. Jaapani WC-kultuuris esineb pingeid lisaks soolestikule ka mõtetes seoses ajaloolise ebamugavusega naiste WC-s käimise küsimuses. Minister sai lisanime veendumuse tõttu, et avalike käimlate seisukorra parandamisega aidatakse kaasa naiste õiguste edenemisele.

Oluliselt rohkem kohtab õnnegaseotud ministriameteid. Ecuadoris loodi mõne aasta eest amet minister-sekretärile, kelle vastutusalaks oli viia täide presidendi initsiatiivi õnneliku ühiskonna rajamiseks. Samal ajal moodustas Venezuela liider Nicolas Maduro ülima sotsiaalse õnne aseministri ameti. Üle-eelmisel aastal loodi Araabia Ühendemiraatides õnneseisundi minister. Ühendkuningriigis on aasta algusest tööl üksilduse minister.

Seega on riigiti probleemid erinevad. Kasvav trend seostub õnne otsingutega. Samavõrra omab potentsiaali brittide algatus. Üksildust tundvate indiviidide arv on tõusuteel ja kuna enamus on potentsiaalsed valijad, võib tekkida selle teemaga tegelevaid ministreid mujalgi. Õrna oletusena võib isegi mõelda lemmikloomaministrile.

Avalikku teadvusesse hakkavad jõudma üksildusega seostuvad terviseriskid koos nende inimliku ja sotsiaalse hinnaga. Teadlaste kogutud andmete (pdf) põhjal hinnatakse üksilduse kahju tervisele sama suureks ülekaalu, suitsetamise ja vähese kehalise aktiivsusega. Üksildus kipub olema vanemate inimeste nukraks kaaslaseks. Üha enam räägitakse aga samast hädast ka noorte ja nooremas täiskasvanute demograafilises grupis.

Üllatava põhjusena keset ühendunud maailma osutub sotsiaalmeedia kasutamine. Inforuum mitte ainult ei ühenda, vaid jagab gruppidesse ja paigutab kastidesse, tõdevad psühholoogid. Efekt ilmutab end näiliselt ohututes kohtades, kui näed näiteks sotsiaalvõrgustikus tutvuskonna väljapandud pilte lõbusast seltskonnast, millel sind ei ole.

Üksildust põhjustavaks teguriks ei peeta kaaslaste puudumist, vaid sotsiaalsete kontaktide rahuldamata vajadust. Mõnele inimesele meeldib olla palju omaette ja teda ei külasta üksildus. Samas leidub neid, kes tunnevad end üksildasena ka keset pere ja sõpru.

Tuhanded aastad on seltsilise ja abilisena ning üha enam üksildust leevendava kaaslasena inimese kõrval elanud lemmikloomad. Värske üksilduseministriga Ühendkuningriigist leiab lemmiklooma umbes 44 protsendist kodudest. 85 protsenti lemmikloomapidajatest väidavad, et omanike elu kvaliteeti inimesest kaaslane, vaid neljajalgne. Igas neljandast lemmikloomaga kodust leiab koera, umbes igast viiendast kassi. USA-s on trend sarnane, kuigi suhtnäitajad on väiksemad. Koeri ja kasse on umbes kolmandikus kodudes.

Arusaadavalt kasvab loomapidamisega seotud äri. Britid kulutavad lemmikloomadele aastas umbes 4,6 miljardit naela ehk 5,2 miljardit Eurot. Lemmikloomadele tehtavad kulutused on kümne aastaga kahekordistunud. Järelikult tajuvad loomade omanikud selles suhtes midagi head ja püüavad seda edendada.

Vajadus sünnitab äri, nagu näiteks koertega jalutamas käimise teenuse. Kassid käivad enamasti isepäi. Tööl käivate koeraomanike probleemi peetakse seda ga nii suure potentsiaaliga äriks, et Jaapani Softbank investeeris USA-s vastavat teenust pakkuvasse ettevõttesse Wag 300 miljonit dollarit.

Tegemist on omapärase Uberi ärimudeliga, milles palkab Wag sarnaselt Uberi taksoteenusele madala tööhõive potentsiaaliga inimesi koertele kõnniseltsiliseks sajas USA linnas. Seejuures kasutatakse koera jalutamise teenust Uberi taksodest sagedamini. Lemmikloomade teenuste turumahuks hinnatakse USA-s 70 miljardit dollarit, millest moodustab koerte jalutamine kiiresti kasvava ja rammusa osa. Wag kavatseb investeeringusüstiga laieneda mujalegi maailma.

Seega pole võimatu, et Uberi ja Wagi tüüpi ärimudel areneb edasi ja üksildust kannatavatele inimestele hakatakse tarnima nii lemmikloomade kui ka inimseltsilise teenust. Sotsiaalse tellimuse kasvades on oodata valitsuse tasemel valdkonna kureerimist. Saab näha, kas see saab olema kassi- või koeraminister.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.