TTÜ teadlased: Merivälja "UFO-tükk" on selgelt inimtekkeline ({{commentsTotal}})

{{1506669120000 | amCalendar}}

Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi teadlased tutvustasid reedel Tallinnas Meriväljalt leitud ja paljusid ufohuvilisi erutava sulami analüüsitulemusi.

Metallitükki analüüsinud Siim Pajusaare sõnul on see selgelt tehislikku päritolu. Tõenäoliselt on tegu ferrokroomiga, mis koosneb 68 protsendi ulatuses kroomist, 23 protsendi ulatuses rauast. Seitse protsenti sulamist moodustab nikkel ja ülejäänud kaks protsenti teised erinevad lisandid.

1980. aastatel kasutati analüüsi tegemiseks spektraalanalüüsi meetodit. Proovi kuumutati ja eraldunud kiirgus jäädvustati fotoplaadile. Kuigi Pajusaare sõnul sobib see proovis leiduvate elementide määramiseks väga hästi, võib nende täpse sisalduse määramisel ulatuda mõõteviga kuni 50 protsendini. Värske analüüs põhines suuremat täpsust võimaldaval röntgenfluorestsentsmeetodil.

TTÜ geoloogia instituudi teadur Rutt Hints lisas, et sulamit kasutatakse terase tootmisel selle korrosiooni ja kulumiskindluse tõstmiseks.

Isiklikult peab ta usutavaks akadeemik Anto Raukase hüpoteesi. Meriväljale maeti Bekkeri laevatehase jäägid või tooraine, mis nägid juhuslikult kaevu kaevamisel taas ilmavalgust.

Müstilisust võis lisada kihtjalt paiknev Eestis võrdlemisi tavaline sulfiidne mineraal – püriit, mille purustamine nõudis kaevu rajamisel ilmselt võrdlemisi suurt jõudu. Mineraalil on lihvides metalne läige.

Hints tõi välja, et Eestis kulla leidmisest teatavad inimesed pöörduvad geoloogide poole tavaliselt just püriiditükkidega. Hapnikuga reageerides võib laguneda mineraal väävelhappeks, rauaoksiididideks ja kipsiks.

Teadur nentis aga samas, et neil puudub täielik kindlus selles suhtes, kas tegu on tõepoolest algse väljakaevamistelt välja tulnud metallitükiga.

Meriväljalt leitud metallisulami üks tükk on talletatud geoloogia instituudi kogudes. Avaliku huvi tekkides tegid instituudi teadlased uued analüüsid, mis määrasid kindlaks sulami koostise.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa, Mirjam Mäekivi



Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

Aevastuse allasurumine võib kurvalt lõppeda

Kuuldava aevastuse vältimiseks üheaegselt ninasõõrmete ja suu kokkusurumine võib mõnikord halvasti lõppeda. Arstid kirjeldavad ajakirjas BMJ Case Reports ilmunud raportis juhtumit, kus päädis see tugeva valu ning kõne- ja neelamisraskustega.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: