Lennuakadeemia arendus aitaks vähendada lennukite kütusekulu ({{commentsTotal}})

Eesti Lennuakadeemias arendatakse keskmise lennuulatusega reisilennukitele sobivat uut tiivatüüpi, mis võimaldaks märkimisväärselt vähendada õhusõiduki kütusekulu.

Täpsemalt on tegu tiiva tagaserval asuvate miniklappidega. Need võimaldavad lennu ajal muuta tiiva serva profiili ning suurendada nii tiiva tõstejõudu ja vähendada õhutakistust. Arenduse vastu on huvi tundnud ka lennukitootja Airbus.

"Mida väiksem on õhutakistus, seda väiksem on kütusekulu ja koormus keskkonnale. Meie arenduse puhul prognoositakse kütusekulu vähenemist umbes kuus protsenti. Airbusi arendatava A321-Neo mudeli puhul võiks kütuse kokkuhoid ulatuda aastas 860 tonnini. Seda eeldusel, et lennukil on aastas 4000 lennutundi. Rahalises arvestuses võiks see olla üle 600 000 euro," selgitas Lennuakadeemia arendusspetsialist Peep Lauk.

Airbus tutvus Lennuakadeemia arendustega möödunud aastal. Aerodünaamilisest vaatepunktist oli ettevõte Lennuakadeemia lahendusega nõus. Küsimusi tekkis aga seoses tehnoloogiliste lahendustega. "Nende arvamus oli, et tiiva tagaserv võib olla liiga õhuke, et sellist töökindlat mehhanismi kasutada. Lubasime ehitada prototüübi ja katsetada seda purilennukil. Kõige lähem purilennukitootja asub Leedus. Praegu käivad meil lennukatsetused. Esimesed katsetused mullu oktoobris näitasid selle seadme küllaldast efektiivsust ja töökindlust," rääkis Lauk.

Lennuakadeemia tegeleb praegu tiiva tagaosa muudetavale profiilile Euroopa patendi vormistamisega. Aasta jooksul on plaan vormistada ka USA patent.

Sellest ja teistest Lennuakadeemia arendustest rääkis Lauk Vikerraadio rubriigis "Nutikas".

Toimetaja: Piret Ehrenpreis, Jaan-Juhan Oidermaa



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: