USA presidendi valimiskampaania lõpuni on jäänud mõned nädalad, vastasleeri rünnatakse kõikvõimalike süüdistuste ja vahenditega. Oma sõnumite ja argumentide levitamisel ei piirduta traditsiooniliste sõnavõttudega trükimeedias või teledebattidega, vaid kasutatakse aktiivselt ka suhtlusmeediat. Siinjuures ei pruugi sõnasõjas otsustavaks osutuda kummagi poole kampaaniameistrite ja valimisabiliste usinus, vaid nende botid – automaatselt toimivad rakendused, virtuaalrobotid –, mis aktiivselt sõnumeid postitavad.

Donald Trumpi Twitteri konto mõneteist miljoni jälgija hulgas on ligi 40 protsenti libakontosid, neist paljud on botid. Terve säutsujate armee pommitab süstemaatiliselt Twitteri lühisõnumikeskkonda propagandateadetega. On olemas koguni latiino-botid, mis teesklevad vastava vähemuse nimel Trumpi toetamist.

Oxfordi ülikooli arvutipropaganda projekti uuringujuht Samuel Woolley, kes uurib praegu USA presidendivalimistel kasutatavaid Twitteri kontosid, avaldas hiljuti väljaandes Politico arvamust, et 50–55 protsenti Clintoni ja lausa 80 protsenti Trumpi Twitteri kontodega seotud infovoost on automatiseeritud. Pärast Donald Trumpi ja Hillary Clintoni esimest teledebatti, kus Trump analüütikute hinnangul ilmselgelt alla jäi, hoolitsesid botid selle eest, et teemaviide #TrumpWon tõuseks Twitteri üldises infovoos üheks populaarsemaks, püüdes jätta muljet nagu oleks Trump debati võitnud.

Brexiti arutelus osalesid tehissuhtlejad

Ka Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise ehk Brexiti hääletusel, kus poolt ja vastu hääled lõpuks üsna napilt jaotusid (52% pooldas lahkumist), rakendati tarkvaraagente. Kommunikatsiooni uurija Oxfordi ülikoolist, Philip N. Howardi ja tema kaasautor, Corvinuse ülikooli sotsioloogia doktorant Bence Kollanyi märgivad oma uuringus, et hääletusele eelneval perioodil olid kõige aktiivsemad kontod just botid. Kummagi leeri kõige aktiivsemad kontod, @ivoteLeave ja ja @ivoteStay kasutavad sarnast algoritmi. Kumbki konto ei loonud uut sisu, vaid edastas Twitteris masinlikult sõnumeid.

Andmeanalüüsiks kogusid teadlased kaks nädalat enne hääletust ligikaudu 300 000 kontolt enam kui 1,5 miljonit Twitteri säutsu, mis olid nii lahkumist pooldavad, selle vastu kui ka neutraalsed. Kategoriseerimisel kasutasid nad erinevaid teemaviiteid, näiteks EL-i jäämise pooldajate #strongerIn ja #votestay ning lahkumist soovijate #brexit ja #betteroffout. Teemaviite #eureferendum lahterdasid teadlased neutraalsena.

Andmete läbitöötamisel ilmnes, et EL-ist lahkumist pooldavatel Twitteri säutsudel oli teistega võrreldes märkimisväärselt suurem osakaal. 1,8 miljonist postitusest oli pea üks miljon, ligi pooled lahkumist soovivate teemaviitega tähistatud. Seevastu EL-i jäämist pooldavad säutsud moodustasid vaid 20 protsenti. Samas tuleb silmas pidada, et mitte iga Twitteri postitus pole teemaviitega varustatud ja mitte kõik teemaviidet #brexit kasutanud ei pruugi lahkumist pooldada, vaid tähistavad sellega lihtsalt postituse teemat.

Teises uuringujärgus uurisid Howard ja Kollanyi, millist rolli mängivad tarkvaraagendid Twitteri brexitivaidlustes. Tehissuhtlejatena määratlesid teadlased need kontod, mis on oma profiilis selgelt botina tähistatud. Seega jäid valimist välja need botid, mis oma olemust varjavad. Nende virtuaalrobotite arv, mida ka näiteks selliste programmidega nagu BotOrNot selgelt kindlaks pole võimalik teha, võib olla tegelikkuses märksa suurem ja seda märgivad ka teadlased ise.

Arvestatav osa diskussioonist oli tehislik

Seda hämmastavamad on tulemused – viisteist protsenti StrongerIn säutse olid “tugevalt automatiseeritud”, seega kontod, mis saadavad enam kui 50 sõnumit päevas. Brexiti 663 000 säutsust 97 000 ehk 14 protsenti olid tarkvara toodetud. Niisiis oli märkimisväärne osa Brexiti diskussioonist tehislik.

Siiski pole veel päris selge, kui suur on sellise tegevuse mõju. Probleem on aga siiski olemas, kuna teenuse kasutajad ei oska sageli inim- ja masinkontosid teineteisest eristada. “Poliitilised kampaaniad automatiseerivad aina enam oma sõnumite levitamist ja paljud suhtlusmeediat kasutavad inimesed pole suutelised sõnumite allikat hindama või argumentide sisukust kriitiliselt vaagima,” räägivad autorid.

Selge on, et võltskontod toodavad propagandat, loovad tehislikke teematrende ning teadlased peavad seetõttu virtuaalroboteid poliitilisele süsteemile ohtlikuks: “Üleüldine bottide kasutamine suurendab väärinfo lauslevitamise ohtu.”