Ühe minuti loeng: roti käitumise uurimine aitab arendada uusi ravimeid ({{commentsTotal}})

Foto: AP/Scanpix

Uudsusest tingitud ärevus ja uudishimu – need on kaks sarnasust inimeste ja rottide aju talitluses. Uurides neurokeemiat rottide aju talitluses on võimalik välja töötada uudseid ravimeid. Kuidas seda tehakse, sellest räägib Tallinna ülikooli käitumis- ja neuroteaduste tippkeskuse doktorant Marianna Školnaja.

Käitumise muutlikkust määravad pärilikud ja arengulised tegurid, mis väljenduvad aju ehituses ja talitluses. Uues keskkonnas kujundavad käitumislaadi peamiselt kaks vastupidise mõjuga psüühilist domeeni: uudsusest tingitud ärevus ja uudsusmotivatsioon ehk uudishimu. Need tunnused on iseloomulikud nii inimese kui ka roti aju talitlusele.

Kindlates katsetingimustes eristub rottide uudishimu väljendav käitumine püsivalt. Nende käitumisstrateegia taga on mitmed neurokeemilised erinevused, mis vahendavad ärevuse ja stressiga seotud käitumismustreid. Väga ärevatel rottidel ja kõrge motivatsiooniga rottidel erineb aju teatud piirkondade metaboolne ehk ainevahetuse aktiivsus.

Nende erinevuste kirjeldamine ning võrdlev kaardistamine on aluseks uudsetele meeleoluhäirete ravivõimalustele, näiteks depressiooni ravile.
Tavaliselt on depressiooni ravi peamiselt suunatud närviülekande ahelale, milles osalevad sellised ained nagu serotoniin, dopamiin ja noradrenaliin. Sellise ravi suur puudus on aga selle aeglane toime.

Praegu on aga fookuses tõhusate ja kiire toimega ravimite väljatöötamine, kus sihikule on võetud glutamaat-vahendatud närviülekanderada. Selle uuritaksegi Tallinna ülikooli käitumis- ja neuroteaduste tippkeskuses. Ravimikandidaatide mõju uurimine käitumisstrateegia muutmiseks sünnib koostöös Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooliga.

Loomkatsed või testimine loomade peal

Minule isiklikult ei meeldi sõna „loomkatse“, eelistan rääkida uute ravimite ja meetodite testimisest loomade peal. Põhjus on selles, et ei jääks muljet, nagu katsetatakse katse-eksituse meetodil. Tegelikult töötatakse välja kindel protokoll, mis vastab rahvusvahelistele standarditele ning mille peavad olema heaks kiitnud eksperdid.

Ravimite või meetodite kontrolli korraldamisel loomadel lähtutakse nn kolm R printsiibist (ingl k replace, refine, reduce – asenda, täiusta, kohanda). Kõigepealt peame mõtlema, kas meil on võimalik loomkatset asendada katseklaasis testimisega, ja kui mitte, siis kuidas saame parendada loomal testimise metoodikat ja vähendada testitavate loomade arvu.

Teatud uuringute puhul saab katseklaasi meetodi abil koguda ainult eelinfot testitava aine kohta, mida samuti tehakse, sest aine aktiivsuse ilmnemine on eelduseks loomadel testimiseks.

Meie uuringu eesmärgiks on koguda andmeid selle kohta, millised neurokeemilised muutused aju piirkondades on seotud käitumisstrateegia muutmisega. Seega loomade kasutamine uuringus on sellel pikal teekonnal üks hädavajalik etapp, mis omab suurt tähtsust uute ravimite väljatöötamisel.

TLÜ käitumis- ja neuroteaduste tippkeskuse doktorant Marianna Školnaja töötab TTÜ Matemaatika-loodusteaduskonna geenitehnoloogia instituudi vivaariumi juhatajana. Marianna doktoritöö teema on "Uudsusega kohaneva käitumise strateegiate neurokeemiline iseloomustus ja muutmise võimalused".

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: