Loomade käitumine on geenide poolt mõjutatud tunnus, mis allub looduslikule valikule. Ka inimese käitumist mõjutab meie evolutsiooniline minevik. Milline võiks olla võõraviha evolutsiooniline taust? See võib olla alateadlik kohastumus kokkupuute vältimiseks mujalt pärit inimestega, kelle kantavate haigustekitajatega toimetulekuks puuduv ad kogukonnas sobivad geenid või oskused. Tulemuseks on võõraste umbusaldamine ja tõrjumine.

Kui keskkond muutub, ei pruugi evolutsiooni käigus välja kujunenud käitumisviisid enam sobivad olla. Tänapäeva maailmas ei ole võõraviha haiguste vältimiseks enam evolutsioonilises mõttes kohane. Lennukitega saavad viirused ja bakterid reisida ühest maailma otsast teise vaid loetud tundidega, seega ei aita võõraviha nende levikut takistada. Meditsiin pakub haigestumise vältimiseks tõhusamaid lahendusi kui enda isoleerimine. Evolutsioon pole aga veel jõudnud meie käitumise kujundamisel lennukeid ja vaktsiine arvesse võtta.

Tänapäeva humanistlike väärtusi hindavas ühiskonnas võib evolutsiooniliselt kasulikuks osutuda hoopis soov teisi ennastsalgavalt aidata. Ka sellel on selge bioloogiline taust. See on geenide poolt mõjutatud tunnus, mis võib aidata tõsta sigimisedukust, seega allub see looduslikule valikule. Pagulaste aitamine on suurepärane võimalus nii indiviidi kui grupi seisukohalt reklaamida oma head iseloomu ja arukust koguda piisavalt ressursse, millest jagub ka teiste abistamiseks. Nii võib sellisest pealtnäha isetust lähenemisest tõusta palju rohkem tulu kui võõravihast.

Loe Tuul Sepa artiklit evolutsioonilisest vaatenurgast pagulaskriisile ka ajalehest Sirp.