100 sekundi video: Võõraviha evolutsiooniline taust ({{commentsTotal}})

Ksenofoobiale ehk võõrapelgusele võib leida täiesti ratsionaalseid ning inimkonna arengust tulenevaid põhjendusi. Neil teemadel mõtiskleb Tartu ülikooli zooloogia osakonna loomaökoloogia teadur Tuul Sepp.

Loomade käitumine on geenide poolt mõjutatud tunnus, mis allub looduslikule valikule. Ka inimese käitumist mõjutab meie evolutsiooniline minevik. Milline võiks olla võõraviha evolutsiooniline taust? See võib olla alateadlik kohastumus kokkupuute vältimiseks mujalt pärit inimestega, kelle kantavate haigustekitajatega toimetulekuks puuduv ad kogukonnas sobivad geenid või oskused. Tulemuseks on võõraste umbusaldamine ja tõrjumine.

Kui keskkond muutub, ei pruugi evolutsiooni käigus välja kujunenud käitumisviisid enam sobivad olla. Tänapäeva maailmas ei ole võõraviha haiguste vältimiseks enam evolutsioonilises mõttes kohane. Lennukitega saavad viirused ja bakterid reisida ühest maailma otsast teise vaid loetud tundidega, seega ei aita võõraviha nende levikut takistada. Meditsiin pakub haigestumise vältimiseks tõhusamaid lahendusi kui enda isoleerimine. Evolutsioon pole aga veel jõudnud meie käitumise kujundamisel lennukeid ja vaktsiine arvesse võtta.

Tänapäeva humanistlike väärtusi hindavas ühiskonnas võib evolutsiooniliselt kasulikuks osutuda hoopis soov teisi ennastsalgavalt aidata. Ka sellel on selge bioloogiline taust. See on geenide poolt mõjutatud tunnus, mis võib aidata tõsta sigimisedukust, seega allub see looduslikule valikule. Pagulaste aitamine on suurepärane võimalus nii indiviidi kui grupi seisukohalt reklaamida oma head iseloomu ja arukust koguda piisavalt ressursse, millest jagub ka teiste abistamiseks. Nii võib sellisest pealtnäha isetust lähenemisest tõusta palju rohkem tulu kui võõravihast.

Loe Tuul Sepa artiklit evolutsioonilisest vaatenurgast pagulaskriisile ka ajalehest Sirp.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: