14. oktoobril 1863 sai Alfred Nobel oma esimese patendi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Alfred Nobeli skulptuur Stockholmis Karolinska instituudi ees.
Alfred Nobeli skulptuur Stockholmis Karolinska instituudi ees. Autor/allikas: AFP/Scanpix

14. oktoobril 1863 patenteeris Alfred Nobel nitroglütseriini suhteliselt ohutu valmistamisprotsessi. „Plahvatavat õli“ kasutatakse tänapäevani mitmete lõhkeainete aktiivse koostisosana ja ka näiteks südamehaiguste raviks.

Nitroglütseriini sünteesiti itaalia keemiku Ascania Sobrero poolt juba 1847. aastal. Sobrero märkis aga toona, et selle lõhkeainena kasutamine on liiga ohtlik. Sellele vaatamata püüdis ühend 1860. aastatel keemiat õppiva Nobeli tähelepanu. 1860. aastate alguses viis ta läbi nitroglütseriini valmistamiseks mitu riskantset eksperimenti. Õnneks ilma suuremate möödalaskudeta sillutasid need teed ühendi tööstuslikul skaalal valmistamisele.

Nitroglütseriinist oli huvitatud ka Nobeli isa Immanuel. Krimmi sõja lõpp kuulutas tema sõjavarustuse valmistamisele keskendunud ettevõttele pankrotti. Tema enda katsetused plahvatava vedeliku majanduslikult äratasuval viisil valmistamiseks olid aga olnud seni edutud. Poja saavutusi nähes aitas isa Alfredi „plahvatavale õlile” rõõmuga patendi hankida.

Kuna nitroglütseriin kippus vähimagi tõuke peale plahvatama, püüdis Nobel mõelda välja mooduseid selle turvalisemaks kasutamiseks. Mees jõudis lahenduseni viis aastat pärast nitroglütseriini valmistamisprotsessile patendi saamist – dünamiit oli sündinud. Nobeli ettevõtteid tekkis üle terve Euroopa, nende toodang kasvas 11 tonnilt 1867. aastal 66 000 tonnini 1895. aastal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: