Kristjan Port: lugu enesemõõtmise võidust ja kaotusest

Lahinguväli on koht, kus üks osapool peab kaotama. Teine ei pea seejuures tingimata võitma. Järgnev lugu on mehest, kelle kehast sai lahinguväli.
Lahing toimus inimese ja andmete vahel, moodsamalt väljendades siis inimese ja nn self quantification'i ehk enese kohta kõiksuguste andmete kogumise vahel. Juhtumi, täpsemalt elulise episoodi kogejaks on vähe tuntud veebilehe www.ohlih.com tehnoloogiakommentaator Paul Ford.
Loo juured paigutuvad aastasse 2009, kehalist aktiivsust mõõtvate seadmete paljususe eelsesse aega. Pauli toonane eluperiood meenutas seisvat veekogu, mis hakkas tasahilju soostuma ja mädanema. Tema karjäärist oli kadunud edasiviiv impulss. Pereelu – õigemini selle puudumine – pani ahastama, sest pingutustest hoolimata olid nad naisega lastetud. Kättesaadavaim hingerohi toidu ja veini näol oli aidanud vohada peamiselt vaid kehakaalul. Mehe enda sõnade järgi tabas ta ühel hetkel Facebookis teda söömas kujutavat pilti vaadates, et ta on nagu sai ilma koorikuta.
Oli vaja midagi ette võtta. Ta asus lugema söödud ja kulutatud kaloreid. Selleks oli vaja välist abilist, sest ta oli kaotanud usu enda jooksva otsustamisprotsessi vastu. Sündis Pauli maailma mudelit kujutav veebileht. Lehe jaoks loodud tarkvara võimaldas registreerida kõik energiakuluga seotud sündmused. Samuti iga energia saamise juhtumi koos allika sisu detailse kirjeldusega. Andmete juurde lisas Paul iga päev mõne pildi kogetud elust.
Andmete kuhjumisega paralleelse nähtusena hakkas tema informeeritus täiendava lugemuse abil kiiresti avarduma. Ellu lisandus uus rutiin registreerida üha kasvava detailsusega kõik kehalist olukorda mõjutavad andmed. Nähes end nüüd omamoodi kõrvaltvaataja pilgu läbi, õppis ta end tundma. Näiteks sai teada, mida talle süüa meeldib.
Isegi kui mõni neist nõrgestas iseloomu ja toimetas salakaubana kehasse liigseid kaloreid, hoolitses tahtejõud, et söödu kirjeldus läheb vähemalt ennast reetmatult kirja. Samuti läksid kirja jalgrattaga läbitud kilomeetrid, mida lisandus alatasa juurde. Ühel hetkel tajus Paul, et perearst oli hakanud teda kohates naeratama. Kunagi varem polnud seda juhtunud. Õigemini polnud ükski arst talle varem naeratanud.
Paari aastaga muutus elu teistsuguseks. See oli kena. Kuhugi oli kadunud 45 kilo, vererõhu andmed paigutusid normaalsesse vahemikku, talle meeldis rattaga sõita ja pere täitis armastus hiljuti sündinud kaksikute vastu.
Ta ei mäleta täpselt millal, aga ühel hetkel oli alanud tagasitee. Kaal hakkas uuesti tõusma. Ta ei käinud enam rattaga sõitmas. Vaba aeg kulus lastele. Andmete sisestamisesse ilmusid pausid. Õigemini talle ei meeldinudki enam andmeid sisestada. Kõigest hoolimata sundis Paul end korduvalt midagi ette võtma, kuid tänaseks – neli aastat hiljem – on kõik kilod tagasi. Veebilehelt leiab veel vaid üksikuid sissekandeid ja mõned pildid vorstikestega.
Paul Ford tunnistab endas tärganud empaatiat sammulugejate, pulsikellade, nutikate jalatsite ja kõikide muude seadmete ning neid kasutavate enesejälgijate vastu. Ta on neist mitmeid isegi proovinud. Paul tahab endiselt „rongi peale“ tagasi pääseda, seni paraku tulutult. Temas on tunne, nagu need tehnilised lahendused poleks talle mõeldud. Tema jaoks on tähtis kogeda lugu – narratiivi. Igal juhul midagi enamat kui graafikuid. Graafikud teda enam ei kõneta.
Sõprade ja nende sõprade seast kumab tuttav trend. Andmete kogujate leegi tasahilju kustumine äratab tugevat poolehoidu. Ta tahaks olla abiks – annetada oma loo teistele õpetuseks. Loo andmetest, mis muutsid tema elus peaaegu kõik ja siis töötamast lakkasid. Aeg-ajalt oma varasemaid sissekandeid vaadates peab ta meest, kes sõitis rattaga, võõraks. Langeva kaalu ajastust pärineb endeline sissekanne. Märkme kirjutaja räägib muutumisest vaatlejaks. Umbes nagu keeletoimetajaks, kes adub elu välise protsessina. Sellise kirjapandud sündmusena, mida saab toimetada nagu teksti, et muuta selle sisuks olevat inimest. Oled tekst, mida toimetad, kirjutades vajadusel ümber tundeid ja keha.
Kalorite lugemise epohh tema elus töötas keha mõistmise kasuliku õppetunnina. Paraku jättis see kool õpetamata, miks kõik lõppes. Ei õpetatud see ka seda, miks lugematute üritamiste kiuste enam tagasi ei saa. Ega seda, miks kaob isu andmeid koguda?
Pauli veebsaidi akronüümi taga on sõnad: One Huge Lesson in Humility ehk suur alandlikkuse õppetund. Paul võitis ja kaotas sama lahingu.
Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal