Tiit Marani sõnul on loomadel erinevad elustrateegiad, mistõttu ongi osa loomi sündides abitud. "On olemas osa liike, kelle elurada on taoline, et lõimetishooldus ema poolt on väga pikaajaline. Nad sünnivad nagu väiksed rotikesed – täiesti abitud ja siis ema hoiab neid pikalt üleval, kuni siis ühel hetkel nad on valmis vastupidiselt teistele liikidele, kes peavad kiirelt liikuma hakkama nagu näiteks metskits. Ta peab kohe üles tõusma ja hakkama liikuma, sest kui ta seda ei tee, siis ta võib juba kiskja ohvriks sattuda," selgitas Maran.

Meriseapoja silmad avanevad sündides, rotipoja silmad võivad aga olla kuni kolm nädalat suletud.
Pimedana sündimine on loomale kasulik, sest siis on emal võimalik varjulises kohas poegi pikemalt hooldada. "Kukkurloomal on veel poeg, kes sinna kukrusse ronib, väiksem. Tavaliselt on need sellised närilised. Kiskjad suurel määral kõik on taolised ja siis sõralistel on see olukord vastupidine," ütles Maran.

Oravapojad on ligi kuu aega pimedad. Tavaliselt on nii, et silmad ja kõrvad avanevad koos ja sellest hetkest loomad muutuvad aktiivseks ja tahavad pesakambrist välja minna. Ajal, mil poeg emaüsas areneb, ei ole tal otstarbekas kulutada liigselt energiat. Nii säästab loom energiat lõimetishoolduse ajaks. Seda näiteks vastupidiselt metskitsele, kes kohe pärast sündi vajab ohtralt energiat, et ellu jääda. "See poeg on nagu valmisprodukt vastupidiselt neile rotipoegadele, kes sünnivad nagu poolfabrikaadid, kelle eest peab veel kaua hoolitsema, et nad lõpuks elujõuliseks muutuksid."

On teada, et nendel rotipesakondadel, kus on rohkem poegi, avanevad poegade silmad hiljem kui seal, kus on vähem poegi. See võimaldab emadel oma energiat säästa.