Samuti võib USA kui arenenud tööstusriigi näitel järeldada, et inimesed kipuvad rooli hea meelega. Kui Hiinas on elanikke iga sõiduki kohta 6,7 inimest, siis USA-s on pea kõigil auto ja näitaja on 1,3 elanikku auto kohta. Samas ületab hiinlaste autode juurdekasv kordades ameeriklaste oma, st nad on teel autodesse. Planeedil tervikuna ületas autode arv miljardi piiri esmakordselt kusagil 2010. aastal ehk suures pildis üks auto seitsme inimese kohta. Ülaltoodu valguses tahaks ilmselt suurem või vähemalt märkimisväärne osa neist rooli pääseda.

Mis juhtub, kui keegi püüab neid takistada? Tõenäoliselt kaasneks sellega meelepaha. Võibolla isegi suur meelepaha. Kuid seda protsessi saaks soovi korral ajada aeglaselt ja teistsuguses taustsüsteemis, tänu millele võivad roolikeerajad ja sellest unistajad rahulikult uinuda ega oskagi protesteerida. Võibolla just seetõttu võib rääkida isesõitvatest autodest täiesti rahulikult, isegi julgelt ja väljakutsuvalt, ilma tajutava protestita. Tegemist on rohkem innovatsiooni ja tehnoloogia võimaluste teemaga, mitte kelleltki auto juhtimisega kaasneva meelehea röövimiskatsega.

Seetõttu paistis elektriauto Tesla ja veel mitme innovaatilise projekti taustajõuna toimetava Elon Muski äsjane esinemine isesõitvate autode teemal roolikeeramisest rõõmustajate selja taga neile eriti ülbelt sarvi tegeva esinemisena. Muljet süvendab avalduse tegemine auto maailma asemel nobedaid mikroprotsessoreid valmistava NVidia konverentsil, kuhu autosõprade tähelepanu ei ulatu. Neil on hetkel kuumemaks küsimuseks, kas Jeremy Clarkson tuleb Top Geari tagasi või mitte.

Elon Musk ütles, et inimestest autojuhid on liiga ohtlikud ning sa ei saa lubada tal juhtida kaks tonni kaaluvat surmamasinat. Musk lisas, et tuleb aeg, kui inimestel ei lubatagi enam autot juhtida. Ärge veel ära jookske, et viimast võimalust kasutades rooli taha trügida. Muski hinnangul on protsess aeglane, nagu liftipoiste kadumine. Kunagi olid liftid nii erakordsed ja ohtlikud, et trepist käimise vältijatele ei lubatud ise korruste vahelist tõstukit opereerida. Samas tundub täna liftipoisi kohtamine ebamugavust tekitavana, sest usaldame lifti ennast rohkem, kui mõnd nuppe vajutama palgatud isikut. Elon Muski arvates juhtub autojuhtidega nagu liftipoistega.

Juba täna teevad uuemad automudelid olulise osa vajaminevatest funktsioonidest ise, jälgides sõidurada, eessõitva auto kiirust ja kaugust pidurdades ohu puhul, lugedes, mis on kirjas liiklusmärkidel ja lõpuks isegi autot parkides. Kusjuures seljataha jääva pimeda tsooni nägemine või seesama parkimine õnnestuvad tavaliselt paremini kui inimesel. Pealetulev autode põlvkond on tõenäoliselt suuteline tagama juba 90 protsenti täielikuks autonoomsuseks vajaminevatest funktsioonidest.

Kusjuures juhtimine polegi peamine probleem. Suurimaks ülesandeks hindab Musk ohutuse tagamist. Tema firma tegeleb nende ülesannetega nagu teevad seda paljud autofirmad, ülikoolide laborid ning iduettevõtted. Mitte ainult jutumees, vaid reaalseid edulugusid lauale panna suutev Elon Musk lausus veendunult, et sisuliselt võib ka ohutuse teema lugeda juba lahendatuks, kuigi lõplikku isesõitva auto normaalsust näeme umbes 20 aasta pärast.

Seda aega tuleb võtta armuajana, mis annab võimaluse oma plaanide üle järele mõelda. Tõenäoliselt lähevad esmalt löögi alla need roolikeerajad, kes küsivad töö eest palka ning peavad vahepeal ka puhkama. Kaupu transportivaid veokeid jälgitakse ja nende marsruute optimeeritakse juba praegu tsentraalselt. Sama kordub taksonduses ning võimalik, et valmis peavad end panema ühistranspordi korraldajad.

Sõitjatel pole põhjust karta, sest nagu Google väidab, juhtub maailmas aastas ca 1,2 miljonit surmaga lõppenud autoõnnetust, neist 90 protsenti on põhjustatud inimlikust veast. Seejuures on Google'i loodud autonoomse sõiduki prototüüp läbinud USA teedel üle miljoni kilomeetri ilma ühegi liiklusrikkumiseta. Nii võiks jääda ainukeseks roolikeeramise võimaluseks eraautod.

Kuid kui hakkad mõtlema, et sinu kallis auto seisab 95 protsenti omamise ajast ja kaotab väärtust, siis hakkab seegi võimalus tunduma vanaaegsena. Järelikult ei saa tulevikus enam küsida, kas eelistaksid autos olla roolis või sõitjana?

Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.