22. jaanuaril 1997 tabas inimest esimest korda kosmoseprügi ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Lottie Williams

22. jaanuaril 1997 tabas inimest teadaolevalt esimest korda kosmoseprügi, kui Oklahoma osariigis Tusla linna pargis jalutanud Lottie Williams sai pihta ilmselt kuid varem orbiidile saadetud kanderaketi küljest eraldunud tükikesega.

Naine märkas pärastlõunal taevas eredat valgussähvatust, pidades seda esmalt meteooriks. Juurdlemiseks ei jäänudki aga väga palju aega, sest mõni minut hiljem tabas tema õlga 15 sentimeetri pikkune õhukesest metallilaadsest materjalist koosnev kämp. Williams pääses kerge ehmatusega.

https://www.dropbox.com/s/swj0qu19tr0butc/Orhideed_ERR.zip?dl=0

Kuigi materjalitükki ei analüüsitud kunagi ametlikult, märkis NASA, et vahejuhtum langeb kokku üheksa kuud varem orbiidile saadetud kanderaketi Delta II teise astme atmosfääri sisenemisega ja seejärel purunemisega. Valdav enamik teise astme rusudest leiti paarisaja kilomeetri kauguselt Texase osariigist.

Orbiidil leiduva kosmoseprügi hulka arvestades on ime, et taolisi vahejuhtumeid pole ette tulnud rohkemgi. Viimase 40 aasta vältel on hinnanguliselt langenud Maale 5400 tonni jagu kosmoseprügi.

https://drive.google.com/file/d/0B9IXJlytMyI0dnJkM2JLdFNQbjA/view?usp=sharing

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Els Heinsalu

Eesti teaduse fenomen: vabanemine. Els Heinsalu

EV 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Keemilise ja bioloogilise füüsika Instituudi vanemteadur, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu räägib Eesti teaduse vabanemisest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: