Inimesed arvavad, et kui nad lähevad pärast tööd trenni, siis nad saavad probleemist lahti – see on vale, tegelikult teevad päev otsa istujad endale trennis veelgi rohkem liiga. Istumine on tervisele väga oluline risk. Mida vähem päeva jooksul istuda, seda parem.

32 Euroopa Liidu riigis Eurobaromeetri põhjal tehtavad järeldused on konfliktis inimlike ootustega. Võiks arvata, et haritumad inimesed, arenenum ühiskond, nooremad ja mehed satuvad harvem istumise lõksu. Paraku mööduvad päevad istudes rohkem põhja- ja lääne-eurooplastel, mehed istuvad naistest rohkem, noored istuvad vanematest rohkem, paremini haritud istuvad madalama haridustasemega võrreldes rohkem. Ja üldise trendi järgi suureneb istumise kestvus koos tehnoloogilise ja ühiskondliku arenguga¹.

Istumine on iseseisev riskitegur. See tähendab, et istumise tagajärjed jäävad kehasse nagu suitsetamine, ja neid ei saa ära võtta hilisema füüsilise aktiivsusega. Muude ainevahetust pärssivate tegurite kõrval kahjustab istumine lülisammast ja hilisem füüsiline koormus jätkab tihti sama "tööga". Tagajärjeks on veelgi rohkem istuda või lamada. Aeglustunud verevool vähendab rasvade põletamist, aeglustab taastumist (eilsest trennist), suurendab trombide riski ning langetab vaimset suutlikkust - aines ülekaalulise, madala elukvaliteediga elu varajasele lõppemisele.

1 Bennie et al. International Journal of Behavioral Nutrition and Physical Activity 2013, 10:107: http://www.biomedcentral.com/content/pdf/1479-5868-10-107.pdf