Röntgenkiired näitavad Rembrandti mitut nägu
Rembrandt on põhjendatult üks Euroopa tuntumaid kunstnikke. Ühte tema töödest röntgenkiirte valguses uurinud keemikud leiavad nüüd, et ka meistril oli aeg-ajalt kompositsiooni suhtes kõhklusi – ühte ja sama pildil ilmuvat nägu oli üritatud visandada neljas erinevas paigas.
Viite kanga kvaliteeti hindavat ametnikku kujutav maal valmis 1662. aastal. Delfti tehnikaülikooli keemikud eesotsas Joris Dikiga otsustasid uurida, milliseid saladusi see endas peidab. Teguviis järgib laiemat kunstimaailmas nähtavat trendi, kus kunstiajaloolased üritavad pigem reaalteadustes kohatavate meetodite abil tuntud kunstnike hingeelust aimu saada.
Nii leidis Dik kolleegidega maalilt tagasipeegeldunud valguse põhjal, et Rembrandt oli riidekaupmeeste gilditeenrit üritanud visandada neljas erinevas kohas, millest hiljem kolm valge pliil põhineva värviga üle võõpas. Teener ilmub lisaks kaks korda pildi äärtel ja üks kord ametnike vahel.
Ameerika Teaduse Edendamise Ühingu aastakohtumisel esitleti ka teisi sarnaste uuringute tulemusi. Näiteks leiti Ramani spektroskoopia abil, et Renoir' maali „Madame Leon Clapisson“ taust oli algselt tunduvalt värvikirevam. Tänaseks hallikaks tõmbunud tagapõhi oli algselt roosakas. Ent kasutatud punane pigment oli liiga valgustundlik, et ajahambale vastu panna.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa