Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Tiktaalik tegi jäsemete suunas arvatust suurema sammu

Tiktaalik roseae kunstniku nägemuses.
Tiktaalik roseae kunstniku nägemuses. Autor/allikas: Kalliopi Monoyios/Chicago ülikool

Maismaaloomade sünniga päädinud kohastumiste seeria sümboliks peetava Tiktaalik roseae fossiliseerunud tagakeha analüüs aitab paremini mõista evolutsiooni katsetusi neljajalgsuse vallas.

 

Elu sai alguse vees. Esimesed taimed vallutasid maismaa alles umbes 450 miljonit aastat tagasi. Loomadel võttis toiduallikale järgnemine veel pea sada miljonit aastat. Vahepealne aeg kujutas soodsat pinnast erinevate kalade ja neljajalgsete vahevormide tekkeks. Väikeste madalas vees liikumist hõlbustavate kohastumiste kuhjumine viis viimaks tõese maismaal liikumise võimeni.

Oletati, et vahevormid sarnanesid kopskaladele. Kummalistele lõunapoolkeral elavatele sagaruimsetele, kes suudavad hingata õhuhapnikku ning kelle anatoomia uurimisega suudeti 19. sajandi lõpus lepitada osa evolutsiooniteooria kriitikuid. Kalad ja maismaaloomad tundusid enne seda liialt erinevad.

Kümmendkond aastat tagasi leiti Kanada Arktikast kopskalaga samasse alaklassi kuuluvate olendite fossiliseerunud säilmed. T. rosease'ks nimetud liik elas ligikaudu 370 miljonit aastat tagasi. Samal ajaperioodil, mil evolutsiooniteooria kohaselt oleksid võinud vahevormid tekkima hakata.

Säilmete kivist eraldamine oli äärmiselt aeganõudev ja esialgu suudeti Arktikast laboratooriumisse toimetada neist vaid osa. Esialgne analüüs näitas, et olendi esiuimed olid muutunud viisil, mis oleksid võimaldanud T. roseae'l end ujumiseks liialt madalas vees või isegi veega katmata mudasel pinnal edasi lohistada. Märgata võis isegi nende algelist liigendumist. Lisades sellele pigem algelistele neljajalgsetele kui kaladele omase kaelaosa, kujutas olend suurepärast vahevormi näidet.

Nüüd on Ted Daeschler suutnud kaaslastega kivist eraldada ka looma tagaosa. Vastupidiselt ootustele oli vaagnavööde, kuigi endiselt pigem kalade oma meenutav, hiiglaslik ning näitaja poolest võrreldav isegi esimeste tõeste neljajalgsete omaga. Nii oleks vaagen puutunud kokku selgrooga, mis on veest väljaspool keha toetamiseks hädavajalik. Siiski polnud see veel selgrooga ühendatud, nagu tõelistel neljajalgsetel. Tagauimed olid suuruselt võrreldavad esiuimedega ning neid oli võimalik liigutada suuremal määral kui tõeliste kalade omi.

Töörühm leiab vaagna suuruse põhjal, et puhttehniliselt oleks T. rosaea võinud kasvada kuni kolme meetri pikkuseks. Peaaegu sama suureks kui kaasaegsed krokodillid.

Maismaal liikumise võimekuse välja arenemiseks kulus aga vaatamata T. rosaea arengutasemele veel ligikaudu kümme miljonit aastat. Esimesed tõesed neljajalgsed meenutasid tõenäoliselt salamandreid, kes on küll endiselt veega tihedalt seotud, kuid suudavad vajadusel trotsida ka gravitatsiooni avaldatavat survet ning atmosfääri kuivust.

Töörühma uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Allikas: PNAS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: