Siberis asuv Denisi koobas on kuulsust kogunud Denisova inimeste viimse puhkepaigana. Nüüd on antropoloogid leidnud koopast Denisova inimeste säilmetest paarkümmend tuhat aastat vanema varbaluu, milles leidunud suurepäraselt säilinud DNA järjestamine omistab selle hoopis neandertallasele.

Esimesed kunagistes raku jõujaamades leidunud pärilikkusaine (mtDNA) järjestamise põhjal tehtud analüüsid toetasid lihtsat 19. sajandil välja kujunenud pilti. Aafrikast umbes sada tuhat aastat tagasi välja rännanud nüüdisinimesed ei astunud neandertallastega kordagi lähisuhetesse. Hiljuti leitud fossiilides talletunud pärilikkusaine on aga piisavalt hästi säilinud, et saaks hakata järjestama isegi rakutuuma DNA-d.Uute päevavalgele tulnud leidude valguses näib inimeste perekonna areng keerukam ja mitmetahulisem kui kunagi varem.

Mõni protsent Aafrikast väljaspool elavate nüüdisinimeste pärilikkusainest pärineb neandertallastelt. Altai mägedes asuvast Denisi koopast leitud hammas kuulub varem tundmatuks jäänud inimpopulatsioonile. Denisova inimesed jõudsid oma pärilikkusainet jagada tänapäeval Kagu-Aasias ja osadel Okeaania saartel elavate nüüdisinimestega. Uute väljakaevamiste käigus on Denisi koopast leitud nüüd umbes 130 tuhande aasta vanune varbaluu. Selles leiduv DNA lisab suhetevõrgustikule veel ühe kihi.

Kui varem neandertallaste luudest eraldatud DNA võimaldas iga genoomi piirkonda katta 0,5-1,3 reaalse pärilikkusaine lõiguga, siis uus fossiil võimaldab seda teha 50-kordselt. Nii suudeti täpsustada, et nüüdisinimeste genoomis leidub neandertallaste DNA-d 1,5-2,1%. Samuti on kindlam, et see sattus sinna liikidevahelise paaritumise tulemusena. Lisaks selgub, et asiaatide ja Ameerika põliselanike genoomis leidub neandertallaste pärandit rohkem, kui läänepoolsematele aladele elama jäänud nüüdisinimestes.

Ent märgatavalt radikaalsemalt võib senist maailmapilti muuta vastjärjestatud ja nüüdisinimeste genoomi võrdlemine Denisova inimeste genoomiga. See ei piirdu vaid järeldusega, et neandertallastelt pärineb pool protsenti Denisova inimeste genoomist.

Kuna Aafrikas elavate nüüdisinimeste esivanemad ei astunud neandertallaste ja Denisova inimestega kordagi kontakti, peaks kattuv pärilikkusaine pärinema kõigi kolme ühiselt esivanemalt. Nii neandertallased kui Denisova inimesed oleksid sellisel juhul aafriklastele võrdväärselt kauged sugulased. Kuid DNA näitab muud. Denisova inimesed asuvad aafriklastest geneetiliselt oluliselt kaugemal kui neandertallased.

Kay Prüferi töörühm järeldab, et Denisova inimesed paaritusid hiljem inimpopulatsiooniga, mis lahknes nüüdisinimeste ja Denisova inimeste ühisest esivanemast umbes miljon aastat tagasi. Hetkel teadaolevatest inimliikidest vastab tingimusele Homo erectus. Umbes 137 tuhat aastat tagasi välja surnud ja äärmiselt laia levialaga Aasias elanud liik. Prüfer oletab, et H. erectus'elt võib olla pärit kogu Denisova inimeste mitokondriaalne DNA.

Samas tuleb hüpoteesi veel lihvida, et võtta arvesse hiljuti Hispaaniast leitud fossiilidest eraldatud vanimat järjestatud pärilikkusainet. Väliskujult neandertallastele sarnanenud isendi mitokondriaalne DNA sarnaneb Denisova inimeste omale. Lihtsaima seletuse kohaselt paaritus ka Hispaania populatsioon Homo erectus'ega või sama, veel tundmatuks jääva inimliigiga. Seega jääb endiselt vastamata küsimus, kui mitmekesine Ürgmaa inimliikide poolest ikkagi oli, kuid uute leidudega liigutakse järjest võimaliku lahenduse poole.

Samal ajal viitab värskelt järjestatud pärilikkusmaterjal, et maailm oli toona äärmiselt hõredalt asustatud, mis võis sagedasemaks muuta populatsiooni pudelikaelade ilmnemist. Varbaluu omaniku geneetiline mitmekesisus oli madalam kui ühegi teise järjestatud genoomiga indiviidi puhul. Viimane vihjab, et tema vanemad olid lähisugulased.

Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature.

Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa