Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Eestimaa Looduse Fond kogub annetusi lendoravate uurimiseks

Eestimaa Looduse Fond (ELF) korraldab koostöös partneritega Ida- ja Lääne-Virumaal, aga ka teistes lendorava varasema leviala piirkondades lendoravate pesapaikade väljaselgitamiseks vajalikke uuringuid. Kuna lendoravad elavad varjatult, võivad selle ohustatud liigi pesapuud või elupaigad langeda teadmatusest tehtud raietööde ohvriks, see muudab info kogumise väga oluliseks. ELF kogub annetusi lendoravate kaitse korraldamiseks vajalike uuringute läbiviimiseks.
Lendoravaekspert Uudo Timm ütles, et tänavused seireandmed näitavad, et Eesti lendoravate populatsioon on endiselt halvas seisus ja liigi elupaikade arv väheneb. Alutaguse piirkonnas, mis on Eesti tähtsaim lendoravate ala, jääb liigile sobivaid vanu haavametsi järjest vähemaks. Noortel lendoravatel, kes peavad levima sünnipaigast kaugemale, on väga raske leida turvalist elukohta, kuna metsaraiete ja nendega seotud tormikahjustuste tagajärjel on paljud elupaigad üksteisest isoleeritud.
Väikeste rühmadena isolatsioonis elavatel lendoravatel puudub võimalus levida teistesse sobivatesse elupaikadesse. Selline vanade metsade killustumine võib viia lendorava hääbumisele ning nende taasasustamine on raskendatud või isegi võimatu. Lendoravate levila killustumise vältimiseks tuleks edaspidi senisest suuremat tähelepanu pöörata nende loomade asurkondi ühendavate metsaosade säilitamisele ja taastamisele.
Lendoravate kaitsmine on seotud ka vanade metsade ja vääriselupaikade kaitsega. Eelolev aasta on ÜRO kuulutanud rahvusvaheliseks metsa-aastaks. "Loodame, et ka Eestis suureneb huvi metsade kaitse vastu. Vanade metsadega on seotud peale lendorava veel ohtralt teisigi ohustatud liike, kellele metsaraie tähendab elupaiga hävimist. Kui kaitsta lendorava elupaiku, siis paraneb ka teiste vana metsaga seotud liikide käekäik," ütles Liis Kuresoo ELFi metsaprogrammist.
Lendorav on harilikust oravast pisut väiksem. Oma nime on ta saanud keha külgedel esi- ja tagajalgade vahel asuva karvadega kaetud nahavoldi järgi, mis lennusena võimaldab loomakesel teha kuni 35-meetriseid hüppeid puult puule. Lendoravaid elab Euroopa Liidus vaid Eestis ja Soomes.
Kampaaniast loe lähemalt siit.
Lendoravaekspert Uudo Timm ütles, et tänavused seireandmed näitavad, et Eesti lendoravate populatsioon on endiselt halvas seisus ja liigi elupaikade arv väheneb. Alutaguse piirkonnas, mis on Eesti tähtsaim lendoravate ala, jääb liigile sobivaid vanu haavametsi järjest vähemaks. Noortel lendoravatel, kes peavad levima sünnipaigast kaugemale, on väga raske leida turvalist elukohta, kuna metsaraiete ja nendega seotud tormikahjustuste tagajärjel on paljud elupaigad üksteisest isoleeritud.
Väikeste rühmadena isolatsioonis elavatel lendoravatel puudub võimalus levida teistesse sobivatesse elupaikadesse. Selline vanade metsade killustumine võib viia lendorava hääbumisele ning nende taasasustamine on raskendatud või isegi võimatu. Lendoravate levila killustumise vältimiseks tuleks edaspidi senisest suuremat tähelepanu pöörata nende loomade asurkondi ühendavate metsaosade säilitamisele ja taastamisele.
Lendoravate kaitsmine on seotud ka vanade metsade ja vääriselupaikade kaitsega. Eelolev aasta on ÜRO kuulutanud rahvusvaheliseks metsa-aastaks. "Loodame, et ka Eestis suureneb huvi metsade kaitse vastu. Vanade metsadega on seotud peale lendorava veel ohtralt teisigi ohustatud liike, kellele metsaraie tähendab elupaiga hävimist. Kui kaitsta lendorava elupaiku, siis paraneb ka teiste vana metsaga seotud liikide käekäik," ütles Liis Kuresoo ELFi metsaprogrammist.
Lendorav on harilikust oravast pisut väiksem. Oma nime on ta saanud keha külgedel esi- ja tagajalgade vahel asuva karvadega kaetud nahavoldi järgi, mis lennusena võimaldab loomakesel teha kuni 35-meetriseid hüppeid puult puule. Lendoravaid elab Euroopa Liidus vaid Eestis ja Soomes.
Kampaaniast loe lähemalt siit.