Vandumine tuimastab valu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Näiteks sportlastel lipsab sageli vigastuse korral paar kangemat sõna üle huulte.
Näiteks sportlastel lipsab sageli vigastuse korral paar kangemat sõna üle huulte. Autor/allikas: AFP/Scanpix
Toimetas Kirsikka Kurg

Suurbritannias paikneva Keele ülikooli teadlased on teinud kindlaks, et pärast haiget saamist vandumisel on lisaks emotsiooni väljendamisele ka tegelik valu tuimastav toime. Nimelt on roppude sõnade tulva kuuldavale laskmisel märgatav valuvaigistav omadus, seda eriti inimeste puhul, kes tavaolukorras vandesõnu ei kasuta. Teadlaste sõnul annab uuring ühe võimalikest põhjustet, miks ropud sõnad üldse tekkisid ja miks nad püsivad seniajani.

UK teadlaste katses osalenud vabatahtlikud õpilased pidid hoidma oma kätt võimalikult kaua jääkülma veega ämbris samal ajal pidevalt vandudes. Katset korrati, ainult ropendamise asemel tuli katsealustel korrata mõnda juhuslikku lauset.

Selgus, et õpilased suutsid oma kätt kauem jäisesse vette sukeldunult hoida, kui nad samal ajal sõimusõnadega rääkisid. See tõestab ilmekalt vandumise ja suurenenud valutaluvuse seost. Veel enam, ropendamise tuimastav efekt oli ligi neli korda suurem nende vabatahtlike puhul, kes muidu nn halba keelekasutust ei omanud. 

Uurimismeeskond usub, et valuvaigistav toime on tingitud keha „võitle või põgene” vastuse vallandumisest vandumise tagajärjel.

Uurimuse ühe autori Richard Stephensi sõnul pääseb vandumine ligi aju emotsioonidega seotud piirkondadele. Kui enamasti tekivad erinevad keeleüksused aju vasakus hemisfääris ehk poolkeras, siis sõimusõnad ilmnevad paremalt poolt.

Teadlase sõnul on inimesed ropendanud juba sajandeid ja tegu on peaaegu universaalse lingvistilise nähtusega. Uurimus heidab veidi valgust selle võimalikele funktsioonidele.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: