Puude elulugu uuriv teadlane aitas lahti murda hinnaliste maalitahvlite salakoodi ({{commentsTotal}})

Dendrokronoloog Alar Läänelaid.
Dendrokronoloog Alar Läänelaid. Autor/allikas: Foto: Püramiidi tipus
Toimetas Astra Kallasmaa

Kuidas saada teada ühe õhukese puitplaadi vanust ja piirkonda, kust see puu raiuti? Dendrokronoloogilid uurivad selleks puidu aastarõngaid ja suudavad pärast hoolikaid mikroskoobi abil tehtud mõõtmisi kokku panna koodi, mis sisaldab infot puu vanuse ja kasvamise asukoha kohta.

"Dendrokronoloogiline meetod on täiesti iseseisev meetod ja see peab andma täiesti sõltumatu tulemuse.  Nii, et mulle võib täiesti pimesi anda kätte mingisuguse puutüki ja heal juhul suudan ma anda sellele dateeringu," ütleb üks Eesti kogenumaid dendrokronolooge Alar Läänelaid.

Alar Läänelaid on ka Eesti ainus kunstitöid dateeriv dendroloog. Mistõttu kaasati ta seni Eestis keerukuselt ja mastaapsuselt suurimasse uurimistöösse, kus tehnilise kunstiajaloo meetodite abil tuli välja selgitada nelja erilise maali päritolu. Huvi lisas, et pilte seostati kahe kuulsa 16. sajandi Madalmaade meistriga: Hieronymus Boschiga ja Pieter Bruegel vanemaga. Kerkinud küsimuste lahendamiseks kaasati uurimistöösse mitmeid erinevate alade tippspetsialiste ja dendrokronoloogiliste meetodite abil tuli kindlaks määrata maalitahvlite puidu vanus ja päritolu.

Pärast esimesi uuringuid oli teada, et kõik maalid pärinevad samast perioodist ja kohast. Nad valmistati Hollandis, Antwerpenis, kuid kõigil teostel on erinev autor, kes valmistas ilmselt töö mingi seni teadmata eeskuju järgi. Aga oli veel üks võimalus rohkem teada saada. Et kõik pildid olid mitte lõuendil, vaid puitalusel, sai kasutada dendrokronoloogiat. "Ja nende maalide omapära on see, et nad on maalitud tammepuidule. On õhukesed tammelauad ühendatud paneeliks ja nende need paneelid on siis uurimise ja restaureerimise jaoks võetud raamist välja ja laudade otspindadel on näha aastarõngad. Minu ülesanne oli ära mõõta need aastarõngaste laiused ja aastarõngaste laiuste ridu võrrelda teadaoleva vanusega võrdlusridadega," räägib Läänelaid tööprotsessist.

Ainult aastaringide loendamisest pole kasu, oluline on mõõta ka nende laiust. "See ongi see põhiprintsiip, et igale kalendriaastale vastab üks aastarõngas ja selle aastarõnga laius vastab siis selle vastava aasta ilmastiku tingimustele," kirjeldab dendrokronoloog. See iseloomulik muster võimaldab määrata mitte ainult puidu vanuse, vaid selle, kus ta omal ajal kasvas. "Lisaks sellele konkreetsele uuritavale maalile on vaja veel võrdlusridu, et peavad olema dateeritud täpse vanusega sama puuliigi aastaringi laiuste read ja siis arvuti programmi abil hakatakse sobitama seda uuritavat rida varem teadaoleva vanusega rea peale," selgitab Läänelaid.

Ehk siis põhimõte meenutab natuke triipkoode kauba tuvastamisel. Läänelaid on Eestis kasvava puidu võrdlusridu koostanud 1000 aastat minevikku. Teiste maade teadlased on sama teinud mujal. Tänu sellele võrdlusmaterjalile tehti kindlaks, et kõik neli maali kanti puidule, mida nimetati omal ajal Balti tammeks ja mis pärines Ida-Poolast.

Vaata veel videot, kus dendrokronoloog Alar Läänelaid kirjeldab tööetappe ja meetodeid, kuidas salapärasele koodile jälile jõuda.


Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: