^{Toimetas Laur Kanger}

Selline must tulevik ootab ninasarvikuid juhul, kui salaküttimine jätkub praeguses mahus. Mullu tapeti Lõuna-Aafrika loodusparkides 448 ninasarvikut. Tänavu on kolme kuuga lastud 109 looma – seda on rohkem kui üks päevas, vahendab Physorg.com.

Kui täiskasvanud ninasarvikuid lastakse nende sarvede pärast, siis pahatihti surevad seetõttu ka väikesed sarvikupojad, kes ei saa üksi hakkama. 50aastane loomaarsti õde Karen Trendler kavatseb rajada sel moel orvuks jäänud ninasarvikutele omaette asenduskodu. Ta on oma karjääri jooksul kasvatanud üles umbes 200 ninasarvikulast.

Looduskaitsjate töö teeb iseäranis raskeks tõsiasi, et nüüd, kus sarvede eest makstakse rohkem kui kulla eest, on korrumpeerunud ametnikke tulnud üha juurde.

Trendleri sõnul on ninasarvikutele asutud pidama armutut jahti, mille käigus pannakse kogutud sarved hoiule, kuniks loomade arv langeb veelgi. See annab võimaluse küsida mustal turul sarvede eest senisest veel kõrgemat hinda. Küttimine on aga tänu moodsatele tehnikavidinatele muutunud lihtsamaks ja kiiremaks, kui eales varem.

Mõned sarveladustajad püüavad teha koguni lobitööd, et kauplemine muutuks seaduslikuks. Ettepanekut õigustatakse tõdemusega, et keelud pole suutnud salaküttimist sugugi vähendada.

Limpopo orbudekodu

Trendleri kavandatavas ninasarvikute orbudekodus on olemas kõik vajalik inkubaatoritest tilgutite ja turvakaamerateni. Tegemist oleks esimese turistidele suletud ja mitte ärilistel eesmärkidel loodud ninasarvikute kaitseasutusega.

Orbudekodus kasvamise ajal püütakse hoida loomade kontakte inimestega võimalikult väiksena. Kui loomad on küllalt suured, tutvustatakse neid kaitsealal elavate nn kasuvanematest täiskasvanud isenditega, kes aitavad neil päris looduses omal käel hakkama saamist õppida.