X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Hiina kosmoseprogramm jõudis järjekordse verstapostini

Shén Zhōu-9 meeskond lehvitab kaamera suunas.
Shén Zhōu-9 meeskond lehvitab kaamera suunas. Autor/allikas: Vasakult-paremale Liu Wang, Liu Yang Jing Haipeng. CNTV
Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa

Eile hommikul põkkus hiinlaste mehitatud Shén Zhōu-9 nime kandev kosmoselaev eelmise aasta lõpus madalale Maa orbiidile saadetud Tiangong-1 prototüübist kosmosejaamaga. Shén Zhōu viis kosmosesse ka esimese naissoost taikonaudi.


Hiina Rahvavabariik on viimasel kahel kümnendil oma kosmoseprogrammi arendanud Maa madalast orbiidist kaugemale viivate mehitatud lendude suunas visa järjekindlusega. Shén Zhōu-tüüpi kosmoselaev saadeti esimest korda orbiidile 1999. aastal. Sellele järgnesid mehitatud lennud 2003. ja 2005. aastal. Esimene katseline orbitaaljaam Tiangong-1 viidi orbiidile möödunud aasta novembris. Oma mehitatud kosmoselendude programmi 1960. aastate lõpus hüljanud riigi edu rajaneb paljuski venelaste poolt Sojuz'i kosmoselaeva jaoks väljatöötatud tehnoloogial.


Eelmise kümnendi keskpaigas nõustus Vene Föderatsioon hiinlastega avalikkuse eest saladuseks jäänud tingimustel oma kosmosetehnoloogiat jagama. Seetõttu meenutabki Shén Zhōu suuresti Sojuz'i, ent on sellest veidi suurem. Ametlike näitajate kohaselt suudab see avakosmosesse jääda 20 päevaks. Samas on nii selle orbitaal-, kui teenindusmoodul suutelised päikesepaneelide jõul autonoomselt end sobivale orbiidile manööverdama, nagu tõestas ka kestva missiooni üheks peamiseks eesmärgiks seatud automaatse põkkumise harjutus.


Lisaks plaanitakse 13 päeva kestva missiooni käigus jälgida kolme taikonaudi tervist ning mikrogravitatsiooni mõju inimorganismile. Taolised vahetud kogemused on iga kosmoseprogrammi arendava riigi õpikurvi vahetuks osaks. Tõenäoliselt suudab Hiina Rahvavabariik inimeste pikaajalisemaks kosmosesse saatmiseks vajaliku tehnoloogilise võimekuse saavutada järgneva kümnendi jooksul.


Järgmiseks verstapostiks olev orbitaallaboratoorium Tiangong-2 plaanitakse orbiidile toimetada 2013. aasta keskpaigaks võimaldades inimestel jaamas elada 20 päeva. Esimene täismõõdus orbitaaljaam valmib esialgsetel hinnangutel 2020. aastaks. Tiangong-3 meenutab jällegi oma praktilise disaini poolest venelaste MIR'i, ent selle mass on rohkem kui kaks korda väiksem. Hiina on oma avaldustes samas korduvalt rõhutanud, et avab kosmosejaama kõikidele maailma teadlastele, mistõttu ei saa mainimata jätta jaama diplomaatilist tahku.


Rahvusvahelise Kosmosejaama külastamine on hiinlastele keelatud peamiselt selle ühe peamise finantseerija USA tugeva vastuseisu tõttu. Paranoiat ja usaldamatust on süvendanud regulaarsed küberspionaaži katsed. Iroonilisena kasutas Hiina rahvustelevisioon Tiangong'i kosmosesse lähetamisel missiooni kulgu kujutava animatsiooni heliribana instrumentaalversiooni laulust „America the Beautiful.“ (Ilus ameerika, ing. k.) Viimane on omndanud Ameerika Ühendriikide mitteametliku hümni staatuse.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: