Futurist taotleb inimkonna surematust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

2045 märgib Singulaarsuse sündi.
2045 märgib Singulaarsuse sündi. Autor/allikas: 2045.com
Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa
Selle aasta märtsis teatas vene meediamogul Dmitry Itskov Moskvas korraldatud futuristide kongressil oma plaanist pakkuda inimestele 2045. aastaks võimalust soovi korral teadvuse talletamiseks vajalik orgaaniline aine hologrammiga asendada. Nüüd julgustab ta avalikus kirjas lubadusega surematusest maailma 1266 dollarimiljardäri ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks projekti rahaliselt toetama.

Itskovi visioon võib tunduda pigem peatükina mõnest ulmenovellist. Ent erinevalt väljamõeldisest ei toimu surematuse saavutamiseks tehtav arendustöö 'kauges tulevikus.' „2045. aasta liikumine" on seadnud endale kindlad ajalised eesmärgid. Projekti esimese faasina näevad nad robotit, mida on võimalik pelgalt mõttejõudu kasutades kontrollida. Esimese verstapostini plaanivad nad jõuda kümne aasta pärast. Sellest juba viis aastat hiljem oleks inimese teadvust võimalik säilitada ka keha pöördumatu kahjustuse korral. Piisab, kui aju veel terve on.


Hiljutised edusammud annavad 2020. ja 2025. aastaks seatud eesmärkide realiseerimiseks hea stardipositsiooni. Uute militaartehnoloogiate väljatöötamisele pühendunud DARPA töötab juba praegu „Avatari“ programmi kallal. Selle lõpptulemusena loodetakse näha aju ja masinat ühendavat liidest, mis võimaldab mõttejõul kontrollida kahejalgset robotit. Meditsiinis on juba praegu saavutatud edu aju motoorkorteksisse elektroodide paigutamisel, millega on võimalik tehisjäset kontrollida. Järgnevad etapid on tänapäevases mõistes ulmelisemad.


Ligikaudu 25 aasta pärast loodab Itskov esimese teadvuse kunstlikule andmekandjale laadida. Viimasega kaasneb ka hüppeline areng tehisintelligentsi loomises. Ning viimaks – 2045. aastaks ei ole salvestusmeediumiks enam vaja orgaanilist ainet. Seda hakkab asendama hologramm, millega kaasneb ka näiteks uue kosmoseajastu algus. On terve müriaad põhjusi, miks viimased etapid enam nii ladusalt sujuda ei tohiks. Seni on iga katse luua masin, mille funktsioonid kattuvad täielikult aju omaga, luhtunud. See ei tähenda, et sellesuunaline progress oleks peatunud.


Nii on IBM koostöös DARPA'ga loonud näiteks aju matkiva arvutikiibi. Pooljuhtmaterjalile paigutati 256 neuroni analoogi, mille vahel on kuni 262 144 programmeeritavat sünapsi. Lisaks nendele saab neuronite vahel moodustada 65 536 'õpisünapsi,' mis mäletavad oma eelmisi tegevusi ja suudavad nendest õppida. Arvutigigandi pikaajalisem eesmärk on luua 10 miljardi neuroni ja 100 miljardi sünapsiga kiibisüsteem. Samuti pühendatakse märkimisväärne kogus ressursse aju funktsionaalsuse matkimiseks.


Sellegipoolest näeb „2045. aasta liikumine" ohtu, et maailm on libisemas kasvava tarbimiskultuuri toel uude 'pimedasse keskaega.' „Hetkel investeerite Te oma järjekordse miljardi uue miljardi tootmiseks vajalikku äriprojekti. Teil on samas aga ka võimalus investeerida see oma surematusse,“ kirjutas Itskov avalikus maailma rikkaimatele inimestele suunatud kirjas. Tema sõnul on teadus selleks vajaliku arengutaseme saavutamisele väga lähedal, ent vajab lisakapitali.


Meediamogul on projekti investeerinud ka märgatava osa enda varandusest. Väidetavalt töötavad praegu „2045“ eesmärkide saavutamiseks järjepidevalt 30 teadlast. Sellel suvel avab „2045 liikumine“ harukontori San Fransiscos, et initsatiivile Ameerika Ühendriikides toetust koguda. Samuti plaanib see meediakampaaniat, et tõsta avalikkuse teadlikkust küberneetika vallas ning valmistab ette 2013. aastal New-Yorgis toimuvat järjekordset „Globaalse Tuleviku Kongressi.


Samal ajal peegeldab otsene palve raskusi, millega „2045“ silmitsi seisab. Tasub märkida, et ülemaailmne liikumine kasvas välja Vene Föderatsiooni kohalikust futuristide liikumisest. Viimasel kümnendil on aga riigist lahkunud 1,25 miljonit inimest. Nendest märkimisväärne osa omas kõrgharidust. 'Ajude väljavoolude' peatumist näha ei ole. Küsitlused näitavad, et lahkumisele on mõelnud 20% elanikkonnast, 18-25 aastaste seas lausa 40%.


Sellele lisandub majanduskriisi järellainetuse tagajärjel vähenenud SKT, mis teaduse arenguks eraldatavat rahavoogu veelgi kärpis. Seega on veel vara öelda, kas liikumine jõuab reaalsete edusammudeni. Ent maailma miljardäride toetus annaks „2045“ eesmärkide saavutamise püüetele kindlasti uue hingamise.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: