Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Käepigistus edastab ajule positiivse signaali
Toimetas Astra Merivee
Juba ammustel aegadel andsid targad juhid kätt märgiks, et nad tulevad rahus ja ilma relvadeta. Nüüdne uus neuroteaduslik uurimistöö kinnitab vana teadmist, mida edukad ärimehed ja head juhid on alati mõistnud ja kasulikult praktiseerinud. Nimelt võõrad, kes pakuvad tutvumisel kätt, jätavad endast parema mulje kui inimesed, kes seda ei tee. Miks see nii on? Põhjus peitub ajus.
Vastavalt ajakirjas Journal of Cognitive Neuroscience avaldatud uurimistööle võib käepigistus olla võimas vahend uute suhete loomisel ja lepingute sõlmimisel, kuid mitte iga käepigistus ei ärata sõprust kinnitavaid positiivseid tundeid. Florin ja Sanda Dolcos leiavad oma uurimistöös, et kõige õigem ja kasutoovam käepigistus on tugev, enesekindel, kuid samas sõbralik. Nii aitab usaldust sisendav käepigistus siluda kohtumise käigus ette tulevaid äpardusi ja suurendada häid ja sõbralikke tundmusi.
"Ärikeskkonnas on selline käitumine ootuspärane ning inimesed, kes seda teavad, ka käituvad vastavalt," ütles Florin Dolcos. "Mitte väga kaua aega tagasi võis käepigistus olla otsustavaks teguriks näiteks laenu saamisel. Seega kätkeb käepigistus eneses midagi väga lihtsat, kuid samaaegselt väga tähtsat. Me oleme seda justkui kogu aeg intuitiivselt teadnud, kuid nüüd on meil lisaks ka teaduslik arusaam."
Juba ammustel aegadel andsid targad juhid kätt märgiks, et nad tulevad rahus ja ilma relvadeta. Nüüdne uus neuroteaduslik uurimistöö kinnitab vana teadmist, mida edukad ärimehed ja head juhid on alati mõistnud ja kasulikult praktiseerinud. Nimelt võõrad, kes pakuvad tutvumisel kätt, jätavad endast parema mulje kui inimesed, kes seda ei tee. Miks see nii on? Põhjus peitub ajus.
Vastavalt ajakirjas Journal of Cognitive Neuroscience avaldatud uurimistööle võib käepigistus olla võimas vahend uute suhete loomisel ja lepingute sõlmimisel, kuid mitte iga käepigistus ei ärata sõprust kinnitavaid positiivseid tundeid. Florin ja Sanda Dolcos leiavad oma uurimistöös, et kõige õigem ja kasutoovam käepigistus on tugev, enesekindel, kuid samas sõbralik. Nii aitab usaldust sisendav käepigistus siluda kohtumise käigus ette tulevaid äpardusi ja suurendada häid ja sõbralikke tundmusi.
"Ärikeskkonnas on selline käitumine ootuspärane ning inimesed, kes seda teavad, ka käituvad vastavalt," ütles Florin Dolcos. "Mitte väga kaua aega tagasi võis käepigistus olla otsustavaks teguriks näiteks laenu saamisel. Seega kätkeb käepigistus eneses midagi väga lihtsat, kuid samaaegselt väga tähtsat. Me oleme seda justkui kogu aeg intuitiivselt teadnud, kuid nüüd on meil lisaks ka teaduslik arusaam."
Selleks, et käepigistuse toimemehhanismi ka teaduslikust vaatevinklist lahti seletada, viisid teadlased läbi lihtsa katse. Nad palusid vabatahtlikel vaadata animatsioone, kus ärikeskkonas kohtuvad inimesed omavahel suhtlevad. Samal ajal jälgisid ja salvestasid teadlased katsealustel sotsiaalset käitumist tajuvate ajupiirkondade aktiivsust. Katsete tulemuselt leiti, et heatahtliku ja meeldiva kätlemise nägemisel aktiveerus katseisikutel ajupiirkond nimega Nucleus accumbens, mis aktiveerub ja vabastab dopamiini tavaliselt meeldivate emotsioonide korral.
