Alar Kolk on öelnud, et Eesti haridust tuleks maailmas praegusest palju agressiivsemalt turustada. Mida see konkreetselt tähendab? Prorektori sõnul on Eesti hariduses praegu kõik n-ö tooted paigas. Ülikoolid on arendanud palju ingliskeelseid õppekavasid, sh unikaalseid ja kõrge kvaliteediga, mida kogu maailm otsib ja ootab, TTÜ-s näiteks nii küberkaitse kui ka Healthcare Technology, kus meditsiin ja infotehnoloogia kokku saavad, valmimas on e-riigi tehnoloogiate õppekava. On ka praktikabaas, ise kasutame ID-kaardi põhiseid lahendusi. 

Alar Kolgi arvates tuleks neid uusi õppekavasid maailmas kõvasti rohkem müüa ja turustada, et rohkem noori talente Eestisse saada, kirjutab Karl Kello Õpetajate Lehes. 

Alar Kolk: „Kuidas müüa, selles tegutseb iga riik täiesti erinevalt. Meie tegutseme kõige rohkem Hiinas, Indias ja Türgis. Käime messidel, teeme sotsiaalmeediareklaami, loomulikult on meil ka oma n-ö agendid. Kuidas müüb ennast Stanford? Üks näide. Kõik maailma inimesed saavad tasuta osaleda Stanfordi internetipõhistes IT-loengutes. Kõige suuremas loengus, mis puudutab arvutiteadusi, on üliõpilasi 30 miljonit. Ja see 30 miljonit õpib täpselt sama metoodika järgi, teeb kõik ained ja kodutööd läbi ning siis on ülikoolil muidugi väga hea nendest kümnetest miljonitest valida välja üks või kaks protsenti kõige andekamaid ja kutsuda nad enda juurde õppima. Midagi taolist peaksime meiegi üles ehitama, et värvata ja valida neid kõige andekamaid. Mis tähendab, et turundust saavad teha eelkõige õppejõud ja professorid. Tuntud ja tunnustatud õppejõud aitaksid meelitada siia välistudengeid ja seega lahendada ülikoolide rahastamisprobleeme.”

Alar Kolk käib ise ka Hiinast inimesi Eestisse õppima meelitamas. Miks peaks hiinlane tahtma Eestis õppida?

AK: „Nii Hiinas kui ka Indias kasvab keskklass väga kiiresti. Kui me Eestis räägime 700 000 inimesest, kes käivad tööl ja teenivad raha, keskklass on aga võib-olla 400 000 inimest, siis Hiinas ja Indias võime rääkida kokku viiesajast-kuuesajast miljonist inimesest, kes on saanud rikkaks ja otsivad võimalusi, kus ja kuidas oma pojale/tütrele nüüdisaegset haridust anda. Teiselt poolt on Hiinas ja Indias moodsate õppekavade defitsiit, ise ei ole suudetud neid kokku panna. Seega on need riigid ise ka huvitatud oma tudengite väljasaatmisest. See on meie võimalus. Paljud ülikoolid üritavad Indiast ja Hiinast tudengeid saada, siin on ainukene võimalus eristuda teistest, ja veel kord – kõik, mis puudutab küberkaitset ja IT-riigiga seotud õppekavasid, mida teistel riikidel pakkuda ei ole.”

Kas niisugune asi nagu tasuta kõrgharidus võiks üldse olemas olla? Alar Kolk ei kommenteeri seda rohkem, kui et tasuta kõrgharidus võiks loomulikult olla, kui riigil on ressurssi ja raha: „Praegu aga näeme, et meie põhjanaabrid, isegi Rootsi, lähevad teist teed. Ka välisüliõpilased, kes senini said Rootsis tasuta õppida, maksavad nüüd väga kõrget õppetasu. Kõige andekamad üliõpilased peavad saama tasuta õppida, neile peab olema ka väga selge toetusskeem, aga nähtavasti ei ole ühelgi riigil maailmas nii palju raha, et kõigile soovijaile tasuta kõrgharidust pakkuda. Valikuliselt, headele tudengitele tugisüsteemi olemasolul küll, aga üks osa peaks oma õpingute eest ikkagi ise tasuma. Ameerika ülikoolid tõstavad hindu, see on trend, kuhu maailm suundub. Hiinlased on valmis hea hariduse eest maksma, see pole nende jaoks probleem.

Aga doktoritase on loomulikult hoopis teine teema. Doktorante ootame tasuta ka, nemad aitavad teha europrojekte ja europrojektidest saab ülikool palju lisatulu. TTÜ-s tuleb peaaegu kolmandik rahast teadusprojektide kaudu, nii et kui doktorant on hea n-ö euroraha projektikirjutaja, siis see hind ei ole üldse oluline, ülikoolile toob ta kasu hoopis mujalt.”

Ka riigi võimuses on Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumisele kaasa aidata (õppekavade tunnustamiselepingute paikasaamine, immigratsiooniasjad, diplomaatiline tegevus). TTÜ-l on praegu tuhat välisõpilast, eesmärk on see arv kahekordistada.

Kus on välistudengite piir TTÜ resp. Eesti jaoks?

AK: „Oleks täiesti normaalne, kui Eesti kahes tippülikoolis õpiks vähemalt 20% välisüliõpilasi. Meie oleme seadnud endale aastaks 2015 eesmärgi kümme protsenti, aga arvan, et perspektiiviga 2020 peaksid TTÜ-s kõik magistri- ja doktorikavad olema ingliskeelsed ja 20% tudengitest võiks olla välismaalased, nagu näeme Soomes, Rootsis, Suurbritannias jm.”

Allikas: Õpetajate Leht