Mirko Ojakivi

Eesti teadlased on suutnud luua turvalise andmetöötlussüsteemi, mis peaks tagama tundlike andmete töötlemise ilma nende omaniku konfidentsiaalsust rikkumata.

Küberneetikas on aastakümneid püütud kasutusele võtta turvalist ühisarvutuse meetodit, mis tagaks üheltpoolt andmebaasis sisalduva info konfidentsiaalsuse, teisalt aga võimaldaks teada saada inimeste ja ühiskonna jaoks infot, mis aitaks teha analüüse ja vajalikke otsuseid. Tartu ülikoolis tuleb kaitsmisele täna doktoritöö, mille käigus loodi turvaline ühisarvutuse meetod, vahendab ERR uudisteportaal raadiouudised.

Eestis on kümneid riiklike andmebaase, kus iga elaniku kohta on tallel informatsiooni, mille leke võiks inimestele ebamugavusi tekitada. Samas vajab riik seda informatsiooni, kas kodanikega suhtlemiseks või erinevate arengukavade ettevalmistamiseks. Praegu on riik turvariske püüdnud hajutada nii, et andmebaasid on eraldi. Kui andmebaasid liita, oleks välistamismeetodit kasutades võimalik superandmebaasist liiga palju üksikisiku kohta teada saada.

Samas ütleb Tartu ülikooli doktorant Dan Bogdanov, et riigil jääb sellise turvariski tõttu palju olulist teadmata. "Kui nüüd kasutada ka minu doktoritöös kirjeldatud tehnikat, siis oleks võimalik mitmest registrist andmeid kokku koondada, teha uuringuid, mis näiteks oskaksid öelda, kuidas haridustase mõjutab sissetulekuid või üldse näiteks tööturul osalemist. Seda saaks teha kogu Eesti populatsiooni kohta, kes registrites olemas on, mitte väikse statistilise valimi peale," rääkis Bogdanov.

Oma doktoritöö tarvis kirjutas aga Bogdanov valmis andmetöötlussüsteemi Sharemind, mis võimaldab turvalist ühisarvutamist läbi viia. Tulemuseks on see, et andmeid jagatakse kolme usaldusväärse osapoole vahel ära nii, et iga osapool ei saa oma andmetega midagi pihta hakata, aga omavahel kokku leppides on võimalik neid andmeid analüüsida viisil, mis tagab näiteks geenidoonori või pangakliendi isikustatud andmed.

"Kui kasutada selleks spetsiaalselt välja töötatud andmevahetusprotokolle, on võimalik teha arvutusi, et arvutada välja uued tulemused ilma, et me peaksime üldse kokku panema neid algseid salajasi väärtuseid," selgitas Bogdanov.

Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ütles, et Bogdanovi doktoritöö tõstab maailmas andmetöötluse usaldusväärsuse uuele tasemele. Praegu piisab sellest, kui andmebaasi pidaja serverisse sisse murda ja sealt andmebaas kopeeride ning seejärel krüpteering lahti murda.

Tulevikus puudub aga andmete enda valdusesse saamisel igasugune mõte.

"Ühte kohta sissemurdmisest pole mingit kasu, kahte kohta sissemurdmisest pole mingit kasu. Kui kahes kohas administraatorid on pahatahtlikud ja saavad ära ostetud, siis nendest ei piisa, peaasi, et kolmas püsib. Eelmisel nädalal avaldasime pressiteate, kuidas me kasutasime seda sama protokolli geneetiliste andmete uurimiseks," rääkis Vilo.