Makaagid peavad virtuaalkäsi enda omaks ({{commentsTotal}})

Teiste vead panevad mediaalse frontaalkorteksi neuronid laenglema.
Teiste vead panevad mediaalse frontaalkorteksi neuronid laenglema. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Rahvusvahelise töörühma poolt makaakidega tehtud katsed annavad uusi vihjeid, kuidas aju kehaskeemi kokku seadmisel end nägemismeele kaudu saadavatest stiimulitest eksitada laseb ning seeläbi isegi arvutiekraanil nähtavat virtuaalset kätt enda omaks pidada võib.


Eelmise sajandi alguses leidis Henry Head klassikaks saanud töös, et ajus leidub täpne keha kirjeldav mudel. Seda uuendatakse pidevalt ja sellesse võidakse kaasata kõike, mis kehaga kaasa liigub ning mille liikumist aju seejuures teadvustab. Järgnevatel kümnenditel leiti tõdemusele ohtralt tõestust. Kehaskeem näis olevat piisavalt plastiline, et sellesse isegi tehislikku päritolu tööriistu lisada saaks. Üks rabavamaid näiteid avastati 1998. aastal. 'Kummikäeks' kutsuva illusiooni ilmnemiseks pole palju vaja.


Katse läbiviija peab katsealuse päris käe tema pilgu eest peitma ja jätma nägemisulatusse tehiskäe. Kui eksperimentaator seejärel kunstkätt ja tegelikku kätt samal ajal silitab, tajub katsealune esimest enda omana. Kehaskeemi ei lisandu kolmas jäse, vaid pigem nihkub taju päriskäest kunstkätte. Kui katseisikutel kinnisilmi oma käe suunas palutakse osutada, valivad nad kunstkäe asukoha. Värskes töös kirjeldab Solaiman Shokur kolleegidega eksperimendi uut variatsiooni. Illusiooni tingivate mehhanismide mõista üritamiseks kasutas ta makaake.


Ta siirdas ahvide liikumisega seostuvasse motoorsesse ajukoorde ja puudustele reageerivasse somatosensoorsesse korteksisse elektroodid, mis piirkondade elektrilist aktiivsust jälgida võimaldasid. Spetsiaalne tool võimaldas makaakide enda käed ekraani taha peita. Samas ei takistanud see ahvidel ekraani jälgimist, kuhu olid projitseeritud virtuaalsed käed. Erinevatel katsetingimustel toimus makaakide käte silitamine samal ajal, kui virtuaalkätt pall tabas või sellest kergelt sünkroonist väljas.


Virtuaalse ja tegeliku puudutuse samal ajal toimumise mitmekordsel kordamisel hakkasid ajuosad reageerima isegi juhul, kui ahvide enda käsi enam ei silitatud, kuid virtuaalseid käsi pallike tabas. Kui puudutused juba mitmendat korda sünkroonist väljas olid, laengles ajuosades tunduvalt vähem neuroneid. See viitab, et ahvid kogesid inimestega sarnast illusiooni. Lisaks toimus aktiveerumine võrreldes ainult reaalse puudutusega 50-70 millisekundit hiljem. Vahemik on vastavuses ajaga, mis kulub infol visuaalkorteksist somatosensoorsesse ajukoorde jõudmiseks.


Seeläbi leiab töörühm, et nägemismeel mõjutab nii somatosensoorset kui motoorset ajukoort. Järeldus toetaks vaadet, mille kohaselt on informatsiooni töötlemine vähemalt primaatide ajus dünaamiline ja seda tegevad võrgustikud vahetavad pidevalt omavahel infot. Töö pakub vihjeid, kuidas aju tuleviku kunstjäsemete tagasisidet kehaskeemi kaasata võib.


Töörühma uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusteakadeemia toimetistes.

 
Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa


Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: