Ajakirjas Science ilmunud nelja Marsi pinnast käsitleva uurimuse kohaselt on sellest 55-71% tekkinud basaltkivimite erosiooni läbi, vesi moodustab pinnasest ligikaudu 2% ning lisaks sisaldab see olulisel määral inimestele mürgiseid kloriide klooriühendeid nagu perkloraati. Viimaks on teadlastel parem ettekujutus, kuidas tekkis Jake Matijeviciks nimetatud püramiidkivi.

Marsikulgur Curiosity käsutuses on planeedi pinnase koostise määramiseks mitu instrumenti. Nii saab see laserimpulssidega kivimite pinda aurustada ja seejärel nende keemilist koostist määrata. Alternatiivselt pakub rikkalikult teavet kogutud näidiste röntgenkiirtega pommitamine. Nendelt hajunud valguse poolt moodustavate mustrite alusel saab mineraalide tüübi leida. Viimaks saab kogutud proove kulguri sisemuses kuumutada ja vaadata, milliseid ühendeid selle tulemusel eraldub.

Esimese planeedi pinnal läbitud 500 meetri vältel võttis Curiosity proove kahes kohas. Teadlastele pakkus huvi nii ebatavaline Jake M. kivi kui Rocknestiks nimetatud planeedile tüüpiline liivadüün. Umbes poole meetri kõrgune püramiidikujuline rahn osutus koostise poolest meenutama mügeariiti. Maal harva kohatavat ookeanilist tardkivimit. Moodustumiseks vajalikud tingimused vihjavad, et magma, millest kivi moodustus, oli aluselisem kui tavaliselt.

Rocknesti proovide analüüs kinnitas, et atmosfäär mängib Marsi pinna kujundamisel peamist rolli. Osa peenematest osakestest pole Gale'i kraatrile iseloomulikud. Sagedased tolmutormid kannavad tõenäoliselt erinevate piirkondade pinnast üle planeedi laiali ja segavad seda juba olemasolevaga. Seega võib oodata, et see on küllaltki ühetaoline. Samas toimib pinnas käsnana, mis atmosfäärist erinevaid ühendeid endasse imab. Nii on vee massiprotsent Rocknestis 1,5-3%. Samuti leidus selles klooriühendeid, nagu näiteks raketikütuses kohatavat perkloraati.

Vee massiprotsent on piisavalt kõrge, et seda pikemate mehitatud kosmosemissioonide korral otstarbekas pinnasest eraldada oleks. Seevastu muudaks mürgiste klooriühendite osakaal planeedi koloniseerimise plaanid keerukamaks. Paralleelselt ajakirjas Journal of Geophysical Research: Planets ilmunud töös nendib Curiosity missiooniga seotud töörühm, et orgaanilisi ehk keerukamaid süsinikupõhiseid ühendeid pole veel õnnestunud leida. Kuigi neid täheldati Rocknesti proovide analüüsil, arvavad teadlased, et need tekkisid proovide kuumutamise tõttu.

Uurimused ilmusid ajakirjas Science (1;2;3;4) ja Journal of Geophysical Research: Planets.

Viimati muudetud 28/09/2013 16:35

Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa