Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa

Londoni Kuninglikus Seltsis peetud kohtumisel esitletud senisest üksikasjalikuma neandertallaste ja Denisi koopast leitud ürginimeste genoomi süvaanalüüs viitab, et Ida-Aasias ja Hiina aladel elas nende elupäevil veel üks inimliik ning toonased erinevatesse liikidesse kuuluvad populatsioonid paaritusid Euroopas ja Aasias omavahel suhteliselt sagedasti.

Neandertallaste ja Denisova inimeste genoomide järjestamine on viinud antropoloogias paradigma nihkeni. Nende pärilikkusaine kõrvutamine kaasaegsete inimeste omaga näitas, et populatsioonid paaritusid inimestega veel isegi mõnikümmend tuhat aastat tagasi. Kohtingute produktiivsuse tõttu moodustab neandertallaste DNA väljaspool Aafrikat elavate inimeste geenipagasist keskmiselt kaks protsenti. Okeaanias elavates populatsioonides ulatub kohati Denisova inimestelt pärineva pärilikkusaine hulk nende genoomis kuni nelja protsendini.

Samas ei ole fossiilidest eraldatud pärilikkusaine vanuse tõttu selle järjestamine kergete killast. Samuti on Denisi inimeste kunagisele olemasolule viitavate säilmete hulk äärmiselt piiratud. Tõhusamad meetodid on aga nüüd võimaldanud Bostoni ülikoolis resideeriva David Reichi töörühmal koostöös Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia instituudi teaduri Svante Pääboga järjestada Denisova inimeste ja neandertallaste genoom samaväärse täpsusega kui kaasaegsete inimeste DNA järjestamise puhul tavaks.

Arvestades, et neandertallased ja Denisova inimesed kuuluvad samasse põlvnemisjadasse, mis nüüdisinimesteni viinud liinist 400 tuhat aastat tagasi lahknes, peaks nende pärilikkusaine nüüdisinimestest erinema sama palju. Kuid analüüs viitas vastupidisele. Ligikaudu üks protsent Denisova inimeste pärilikkusainest näib olevat palju vanem kui ülejäänu. Kõige sirgjoonelisema selgituse kohaselt paaritusid Denisova inimesed tundmatuks jääva ürginimese liigiga.

Töörühm oletab, et selleks võis olla nüüdisinimeste ja neandertallaste esivanemaks peetav Homo heidelbergensis, kelle fossiile on leitud nii Euroopast, Aafrikast kui Lääne-Aasiast. Oletatavasti surid nad välja umbes 200 tuhat aastat tagasi. Teised seni teadaolevad Homo perekonna liikmed leidsid seniste leidude alusel oma lõpu tunduvalt varem. Hüpoteesi kinnitamiseks oleks vajalik H. heidelbergensis'e pärilikkusaine järjestamine. Paraku on valdav enamik nende fossiilidest leitud soojema ja niiskema kliimaga aladelt, mis DNA säilimist ei soodusta.

Vaata veel:

Mystery humans spiced up ancients’ rampant sex lives (NatureNews)