Maailma rahvaste folklooris kirjeldatakse mitmesuguseid kolle. Tegelikult peegeldavad need vaid inimeste hirmude erinevaid vorme, sest pärismaailmas pole keegi tõelisi koletisi kohanud. Peab vist tunnistama, et oli vaid aja küsimus, millal jõuab kolliteema tehisintellekti teadvusesse. Äsja kinnitama OpenAI.

Esmalt kollidest, OpenAI keelemudelite viis viimast põlvkonda, alates eelmise novembri ChatGPT versioonist 5.1-st kuni värske, 5.5-ni, vaimustusid mingil põhjusel goblinitest ja sokutasid neid tegelasi igasugustesse vestlustesse.

Kultuurilooliselt pärinevad goblinid germaani ja prantsuse muistenditest. Nad pesitsesid realistlikes fantaasiamaailmades, kas põrandalaudade all, seina taga, koobastes jne. Goblinid polnud tingimata julmad, küll aga parajalt õelad. Goblinite kraesse aeti kõik argiäpardused, alates vajalike asjade kadumisest kuni toidu roiskumiseni. Nende eest hoiatati siis, kui keegi oli lohakas, polnud piisavalt hoolas või talus korralagedust.

Eestlaste folklooris täidab sarnast rolli ahjualune. Tema sobib antud loosse sarnase arvatava, kuid nähtamatu välimuse mõttes. Ahjualune nõudis köögipliidi alt süüa ja kui seda põrandale ei pudenenud, põhjustas ta äpardusi ja soodustas tülisid. OpenAI loos nõuab ahjualune arvutiressurssi ja põhjustab kulukaid viltuminekuid.

Mingil põhjusel pakub rohkem äratundmist ka meie IT-kultuuri sõnavarasse tunginud kratt. Kratt on inimese meisterdatud ja reaalne olevus, kes pandi kokku vanadest tööriistadest ja õlgedest. Oma isanda teenimiseks äratati ta seejärel ellu kolme veretilgaga. OpenAI süsteemides asendab vana rauda massiivne arvutusvõimsus ja õlgi turunduslikud lubadused. Veretilkade rolli täidavad treeningandmed ja sama kratt teenib mitut isandat.

Krati põhiprobleem polnud mitte rumal tõhusus, mis võib viia ohtlike tagajärgedeni, vaid selles, et ta vajas alati väga konkreetset, täpset ja lõplikku tööülesannet. Vastasel juhul hakkab see pidurdamatult teostama omi hallutsinatsioone.

Müütide alusloogika abil saab aimu ChatGPT-d goblini-probleemist. Vestlusrobot tõi goblinid jutuks igasugustes aruteludes. Algul ei peetud asjaolu tähelepanuvääriliseks, kuni see hakkas tähelepanu häirima. Miks peaks rääkima kollidest, kui ChatGPT käest küsitakse programmeerimisnõu või juhiseid, kuidas valmistada risottot?

OpenAI ei osanud esialgu põhjust selgitada. Teati vaid, et midagi pidi juhtuma eelmisel aastal. Toona ületas uudisläve vestlusroboti liiga familiaarne ja tihti pugejalik suhtlusmaneer.

Ühe lahendusena lisati suhtlusviisi kirjeldusse nohiku persona. Vestlusrobotilt nõuti, et see suhtleks inimestega nagu nohik, kes oleks oma rolli häbenemata ühtaegu mänguline ja tark nõuandja ja kelle eesmärk oli edendada kirglikult tõde, teadmisi, filosoofiat, teaduslikku meetodit ja kriitilist mõtlemist. Kuna maailm on keeruline ja kummaline, ei tohiks seda varjata, vaid ligemalt analüüsida ning protsessist rõõmu tunda. Samas manitseti juhistes võltsi teeskluse ja liigse upsakuse eest ning soovitati rakendada suhtlemisel mängulist keelekasutust.

Juhises pole sõnagi goblineist ega muudest kollidest. Õppimise sisu on aga proovida, reageerida ja kohaneda. Sageli eeldatakse ekslikult, et kuna inimene koostas TI-algoritmid, teab inimene ka täpselt, mismoodi tehisaru n-ö mõtleb. Tabavam on võrdlus mulda pandud seemnega, millest kasvava taime juurte arengut ei oska me rohkem ennustada, kui et need õpivad ise toime tulema ja heal juhul on tulemus meile kasulik.

ChatGPT ei mõelnud goblineid välja, vaid õppis neid kasutama kusagilt mujalt tulnud mustrite kaudu. Mingil põhjusel hakkas ta seda müstiliselt ja naljakat tegelast eelistama ka mitmesugustes teabeanalüüsi dialoogides. TI sattus omaenda sisemiste seoste kaaludest tulenevate mustrite lõksu. Inimese jaoks ei avane, kuidas mudel selliste järeldusteni jõuab.

Sarnaselt ei näe me ka ise valmistatud krati õlgede sisse. Liigse autonoomia korral hakkab kratt täitma ülesandeid, mis on eos määratud läbikukkumisele. Näiteks pärast seda, kui majapidamistööd otsa said, olevat Kratt asunud liivast köit kuduma. Lugu on küll inimeste loodud, aga aitab mõista uut mõnevõrra mõista allegooria abil.

OpenAI sai lõpuks juhtunust aru ja peatas märtsi keskel nohiku persona kasutamise, seades taoliste tegelaskujude rakendamisele filtrid. Goblinid lubati läbi vaid siis, kui need olid kontekstis tõesti asjakohased. Ometi tabas arendajaid peagi üllatus: goblininakkus pesitses ka kõige uuemas, avalikkuse eest veel varjatud ChatGPT 5.5 versioonis. Põhjus oli proosaline – viimase mudeli treening algas enne goblini probleemi lahendamist. Värskele mudelile olid hakanud need kollid samuti mingil põhjusel meeldima.

Meil, tavasurelikel, on kasulik harjuda, et TI ei käitu alati nii, nagu me eeldame. Mitte sellepärast, et see oleks kuri või iseseisev, vaid sellepärast, et me ei saa täielikult aru, kuidas TI-mudel tulemuseni jõuab. See võib olla alles algus. TI võib käituda väga veidralt, mida on raske ennustatada ja millega on inimestel raske kohaneda.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".