Käesoleval aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 29 472 pilv-maa välku. See on veidi rohkem kui perioodi 2005–2024 keskmine, milleks on üle 27 tuhande välgu. Võrreldes möödunud aastaga oli 2025. aastal äikest ligi seitse protsenti vähem.

Tänavu registreeriti esimene välk juba 3. jaanuaril Harjumaal Paldiski poolsaarel, kuid äikesehooaeg sai alguse aprillis, mil esines neli äikeselist ööpäeva ja kokku registreeriti 2009 välku. See on absoluutne aprillikuu rekord kogu mõõtmisperioodil alates 2005. aastast. 

Kõige äikeselisem kuu oli juuli, mil registreeriti ligi 72 protsenti kõigist välkudest. Seega koondus 2025. aasta äike eelkõige juulisse, kuid aprilli erakordselt varane ja aktiivne äike eristus selgelt tavapärasest mustrist. Kõige äikeselisem päev aprillis oli 19. aprill, mil registreeriti 1697 välgulööki, peamiselt Ida- ja Lääne-Virumaal ning Lõuna-Eestis.

Kogu Eesti peale oli 2025. aasta äikesehooajal kokku 74 äikesepäeva, mis on pikaajalisest keskmisest kuue päeva võrra rohkem. Enim oli äikest Lõuna- ja Kagu-Eestis ning Ida-Eestis.

Kõige rohkem nägi äikest Antsla (1289 välku), Narva (1094), Tõrva (1090) ja Põltsamaa (1066) ümbruses. Märkimisväärselt esines äikest veel teistegi Lõuna- ja Ida-Eesti linnade lähistel: Võhma (1051), Narva-Jõesuu (1042), Karksi-Nuia (1018). Vähim registreeriti äikest Kuressaare (187), Kärdla (208) ja Tallinna (216) ümbruses.

Suurim ööpäevane maksimum linnade lähistel oli 11. juulil Antsla ümbruses, kus registreeriti 774 pilv-maa välku. Ööpäevast maksimumi linnade ümbruses esines kõige rohkem 12. juulil, mil äikest esines korraga ligi kolmandikus linnadest üle Eesti.

Analüüs põhines NORDLIS välgudetektorite võrgustiku andmetel ning hõlmab pilv-maa välkude arvu, ruumilist ja ajalist jaotust, maakondade ja linnade statistikat ning olulisemaid äikesepäevi.