Möödunud aja hoiatuste varjud ulatuvad tänapäeva. Toona räägiti televisiooni ja televiisorite hukatuslikust mõjust ühiskonna kollektiivsele mõistusele. Praegu on ekraanidel teine nimetus. Televisiooni võidukäiguaegse prisma läbi maailma kogenud Ray Bradbury kirjeldas kuulsaks saanud düstoopilises klassikalises teoses "Fahrenheit 451" kodusid, mille seinu katsid katkematult teavet külvavad hiigelekraanid. Nende kaudu dikteeriti sotsiaalset massi kantseldavaid mõtteid ja lämmatati teisitimõtlemist.

Meediateoreetik Marshall McLuhan lisas kuulsaks saanud ütluse "meedium on sõnum" varjus, et suhtluse vorm kujundab ühiskonda sama palju kui selle sisu. Järgmistel aastakümnetel oli televiisor kodude kõige olulisem aken: särav portaal meelelahutuse, uudiste ja kultuuriväljadele.

Seda hetkeni kui internet purustas televiisori monopoli. Sajandivahetuse paiku hakkas sama sisu voolama arvutite, siis telefonide, tahvelarvutite ja sülearvutite ekraanidelt. Inimeste tähelepanu killustus tuhandeteks paladeks. Killukesi õpiti püüdma üha lühemate ja intensiivsemate infopaladega. Metoodika lihvisid tõhusateks püünisteks erinevad kompaktse kontakti platvormid Twitterist ja Instagramist, Snapchati ning TikTokini.

Televiisoreid ohustas taandumine passiivseteks, tuba valgustavateks kuvariteks. Need peavad olema sisse lülitatud, aga vaid siis, kui suudavad võita tähelepanu üle kasutaja näo ees asuva ekraaniserva. Tehnoloogia surnuaed on täis ebaõnnestunud katseid televisiooni taasleiutada. Ühed lubasid kaasatust, teised pakkusid trikke, mänge, interaktiivsust ja isegi kolmedimensioonilist elamust. Kõige kiuste polegi enam mõnes kodus televiisorit või seda pole kuude kaupa sisse lülitatud. Uut huvi pole suutnud äratada isegi madalad hinnad ja teravamad pildid.

Kas võib ühe ajastu lõppenuks kuulutada või tehakse veel mingi katse? Näiteks kvaliteedihüpe sarnaselt käekelladele – randmel kantavad seadmed kaotasid väärtust, kuna kellaaega sai teada helendavatelt ekraanidelt. Lõpuks siirdati kella sisse uus nn süda. See helendas ekraanil samas rütmis omaniku südamega, vahendas lisaks teateid ja juhtis muid seadmeid.

Mida panna teleri sisse? Paistab, et selleks on tehisintellekt. Eesmärk ei ole televiisori päästmine, vaid TI tungib kõikidesse inimesega kontakteeruvatesse pindadesse. Televiisorite kõrval näevad TI-arendajad ka teist "akent". See on aken internetti ehk brauser või internetilehitseja.

Google lõimis septembris TI-assistendi Gemini oma televisiooni ökosüsteemi Google TV. Platvorm muutus pelgast sisuagregaatorist interaktiivseks kaaslaseks. Kasutajad saavad Gemini abiga tellida episoodide kokkuvõtteid, osaleda viktoriinides, arendada huvialaseid teadmisi jmt.

Samsung teeb midagi sarnast koostöös Perplexity TI-ga. Esialgse lepingu alusel saavad uue nutiteleviisori omanikud tasuta Perplexity Pro teenust ühe aasta. Teler muutub teatud mõttes iseseisvaks kihistuseks selles esitatavate programmide suhtes.

Näiteks, miks oodata uudiste lõpuni, et kuulata ära homse ilma ennustus, kui seda võib küsida suvalisel hetkel. Televiisor kujuneks reaalajas tegutsevaks infokihiks, multitööriistaks, suhtluspartneriks jmt. Võrdlus kella saatusega ei tundugi kauge. Randmel kantav asi sisaldab tänapäeval väga vähe kella. Uus teler võib tulevikus sisaldada väga vähe seda televisiooni mida teame, et tehakse telemajades.

Paralleelselt televiisoriga tungib TI selle konkurendi, internetibrauseri sisse. Aasta esimesel poolel, kui USA poliitikud ähvardasid Google'i küljest eraldada Chrome'i brauseri, soovis Perplexity selle ära osta. See tekitas kohe küsimusi, miks on TI turul tegutsev ettevõte ootamatult huvitatud interneti lehitsemisest.

Chrome jäi Google'i omandisse, aga Perplexity jätkas ja asus arendama uut, TI-ga varustatud lehitsejat Comet. Sarnaselt TI-ga võimestatud televiisorile asub nutikas lehitseja kihina inimese ja inforuumi vahele. Varem tegi seda omal edukal moel Google'i otsinguteenus. See on TI-põhise küsimustele vastajaga võrreldes aga juba vanamoodne. TI võimekusega lehitseja lõikab Google'i koogist korraliku viilu ja hoolitseb ise kasutaja huvide eest. Arusaadavalt ei jää Google selles spordis pealtvaatajaks.

See on uus võidujooks. Teisipäeval tutvustas OpenAI, et ka nendel on nüüd oma brauser. ChatGPT omanik ühendab TI-teenuse kasutaja veebinavigatsiooniga. Vanamoodne surfamine hakkab asenduma teistsuguse kogemusega, milles lehitseja võtab aktiivse rolli ja asub kasutaja nimel ise tema huve teenindama. Teleeite ja lehitsejate TI-ga mehitamine pole kokkusattumus, vaid strateegiline territoriaalne hõivamine. Territooriumiks on inimeste teadvus.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".