Arendatav lahendus kujutab endast viiplemist imiteerivat videoavatari. See on mõeldud abistama viipekeelset kogukonda eeskätt igapäevastes olukordades, kus tõlketeenus praegu puudub või pole kättesaadav. Esialgu keskendub töörühm prototüübi loomisel transporditeadete, uudiste ja muuseumieksponaatide kirjelduste tõlkimisele.

Paljude kurtide emakeel on eesti viipekeel ja eestikeelne kirjalik tekst võõrkeele staatuses. Seetõttu ei piisa ainult helilise info vahendamisest, vaid vaja on ka tõlget tekstist viipekeelde.

Eesti Kurtide Liidu esinaine Sirle Papp pidas algatust väga vajalikuks. "Viiplemisroboti arendamise idee on igati tänuväärne ja vajalik, sest see aitab tuua igapäevase info inimestele lähemale – olgu see siis avalikes asutustes, kaubandus- ja tegevuskeskustes või transpordisõlmedes," leidis Papp. Ta lisas, et selline lahendus toetab ligipääsetavama ühiskonna kujunemist ja suurendab kurtide inimeste võimalusi iseseisvalt infot saada.

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia professori Mark Fišeli sõnul on projekt ka teaduslikult suur väljakutse. Ta uskus, et tehisintellektil põhinev tõlkerobot paneb aluse täiesti uue teadussuuna tekkimisele Eestis.

Projekt on ka Eesti Keele Instituudi jaoks osa laiemast missioonist. Instituudi keeletehnoloogia osakonna juhataja Kadri Vare sõnul on nende eesmärk tagada, et eesti keel ja eesti viipekeel areneksid digiajastuga käsikäes. "Me ei räägi mitte pelgalt tehnoloogiast, vaid ligipääsust ja võrdsetest võimalustest," märkis Vare.

Tulemusi on kavas katsetada tihedas koostöös kurtide kogukonnaga, et tagada lahenduse praktiline väärtus ja kasutajasõbralikkus. Töörühm loodab, et algatusest kasvab välja uus teadusharu, mis ühendab Eestis keeletehnoloogia ja viipekeele uurimise.

Projekti juhib Eesti Keele Instituut ning partneriteks on Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut, tehnoloogiaettevõtted STACC ja Texta.