Tükk aega enne inimese tärkamist arenesid loodusliku valiku karmi kontrolli all loomade omavahelises suhtlemises ellujäämiseks olulised infokanalid. Sõnatute, lõhnade, välimuste, käitumiste, häälitsuste vahendatud ja kehavälise keskkonna kontekstiga kombineeruvate signaalide tekitamine ja teadvustamine programmeeriti põlvkondade ülesesse mällu. Inimese areng lisas sõnadesse kodeeritud sisu. Sõnalise suhtluse rohkuse mõjul kipume unustama aga teiste suhtluses oluliste kanalite olulisuse.

Unustame, et omavaheline suhtlus on kõige tõhusam vahetu ja jagatud kogemuse olukorras ehk viibides samal ajal samas kohas. Oleme harjutanud taolist sünkroonset suhtlust kõige kauem ja sellele toetusid ühiskonnad mitmeid aastatuhandeid. Koospaiknemisest lahti ühendatud suhtlus moodustab antud ajalises mõõdustikus silmapilguga võrreldava perioodi.

Selle aja jooksul juhtus aga väga palju. Sõnade vaevarikas ja paikne üleskirjutus arenes postitatud sõnumiteks. Siis leidis aset tormiline kiirendus telegrammide näol. Hetk veel ja kehatu hääl telefonitoru otsas taastas kõnevõime. Sekke kulukat samaaegust leevendas peagi e-kirjade ajastu ja sealt oli tinglikult vaid mikrosekund sotsiaalmeedia hüperühendatud, aga asünkroonse, ajalise nihkega pildi ja videorikka suhtluseni.

Ühismeedia algne idee meenutas vanaaegset avalikku väljakut kohana, kus kohtutakse suure tõenäosusega lähedaste ja tuttavatega, kuna sinna tullakse lihtsalt teatud regulaarsusega. Sotsialiseerumist edendav meedia polnud mõeldud siiski üheskoos hurraa-karjujate paraadina, vaid pigem keskkonnana personaalsemate kontaktide vaoshoitud suminaks. Kohana, kus sai kiiresti ja hõlpsalt jagada, mida keegi tegi, mõtles või nägi. Igaüks sai oma sõpruskonda piiritleda ja soovi korral võtta ühendust laiema kogukonnaga.

Siis juhtus midagi. Kunagine peamiselt sõpradega ühenduse loomise platvorm moondus meelelahutuse, uudiste ja professionaalselt või algoritmiliselt loodud sisu edastavaks ringhäälingu keskkonnaks. Seni rohkem mängulisse mikrokosmosesse lisandusid jõhkrad külalised küünilise äri ja poliitika näol.

Uutele tulijatele võis olustik meenutada kunagi Mauritiusel elanud lennuvõimetute dodode paradiisi. Saarel puudusid kiskjaid ja toit asus maapinnal. Sestap puudus dododel vajadus lendamiseks. Puuviljade, seemnete ja väikeste selgrootutega einestamiseks piisas juba jalutamisest. Nii oli ka lihtsam teineteisega sõbralikult suhelda. Kusagil 17. sajandi lõpus avastasid saare aga meremehed, kes lisaks oma aplusele tõid saarele rotid ja sead. Rahus elanud dodode aeg sai sellega otsa.

USA föderaalamet tajub Facebooki virtuaalsel saarel sarnast ohtu. Sealne telekomi järelevalveamet esitas Meta vastu monopolivastase hagi, milles väidetakse, et Metal on ebaseaduslik monopol "personaalsete sotsiaalvõrgustike teenuste" turul, kus omab lisaks Facebookile veel Instagrami ja WhatsAppi. Meta kasutavat oma positsiooni innovatsiooni lämmatamiseks, manipuleerib nende meeleoludega ja kitsendab teadlikult kasutajate valikuvõimalusi. Ametkond spekuleerib, et maailm oleks teistsugune, kui omandatud ettevõtted oleksid jäänud iseseisvaks.

Meta juht Mark Zuckerberg esitas huvitava vastuargumendi väites, et sotsiaalmeediat enam ei eksisteeri. Vähemalt enam mitte selles tähenduses, kui seda mõisteti kümmekond aastat tagasi. Süüdistuses mainitud Instagrami ja WhatsAppi omanikuvahetus toimus tosina aasta eest. Siis võinuks süüdisustes olla iva, ega enam mitte. Zuckerberg vihjab, et USA riigiamet on ajast maas ega saa aru, mis tegelikult toimub.

Ta esitas huvitava ja kardetavalt sõprade olemasolu üle rõõmu tundvates inimestes hinge torkiva statistika, et nende sõbraks peetud sotsiaalmeedia kaaslased pööravad nende sisule üha vähem tähelepanu.

Zuckerberg väitis, et Facebook ja Instagram on oma algsest tähendusest nii palju vähem sotsiaalsed, et nende sotsiaalmeediaks nimetamine pole enam kohane. Kasutajad on kaaslastest palju rohkem huvitatud meelelahutusest ja muu sisu avastamisest. Selle tulemusena liikus ka Meta fookus isiklike suhete pealt laiema inforuumi vahendamisele.

Zuckerberg püüab väita, et Meta pakub teenusena lihtsalt digitaalse sisu tarbimisplatvormi ja on selles mõttes üks paljude seas. Ta nimetas konkurentidena teineteisest eristamatuid lühikesi videoklippe ja sarnases formaadis sõnumeid vahendavat Tiktoki, Youtube'i ja Apple' i Message keskkonda. Sellel palju laiemal turul pole Metal monopoli.

Tal võib olla õigus. Selles pole midagi uut, et riiklikud ametkonnad on aeglased ja konservatiivsed, kus püsib vanade arusaamade hõng. Meta monopolismis süüdistamine võib osutuda firmale kasulikuks. Nende äriplaan töötab seni, kuni kasutajad peavad teenust vana aja sotsiaalmeediaks, uskudes, et nende postitusi keegi loeb. Olles ise vastuvõtjad, ei märgata, et keskkonna põhilist sisu kujundavad äri ja poliitika.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".