Tehisintellekti rakendamine relvade juhtimises kõlab hoopis teistsuguse probleemina kui TI rakendamine panganduses. Leidub aga teisigi huvitavaid kokkupuutekohti.

TI potentsiaali kasutuselevõtt erinevates tööstusharudes loob nii optimistlikke ootusi kui ka suurte muutustega seotud ärevust ning muret inimeste rolli ja võimu jätkumises. Relvastus ja pangandus on valdkonnad, kus konservatiivsete arusaamade kokkupõrge uuega sunnib inimeste aegumise küsimustega kiiremini kohtuma. Nendes valdkondades oldi harjunud mõttega, et sealne töö nõuab nüüd ning ka edaspidi inimeste kõrgeimat otsustusvõimet. Paraku ei automatiseeri TI seal ainult rutiinseid ülesandeid, vaid amputeerib illusioonid inimesele kuuluvast ja talle jäävast kontrollist.

Akadeemilistes, eetikaga tegelevates ja poliitilistes kogukondades tärkas autonoomsete relvasüsteemide suhtes vastuseis alates aegadest, kui see oli veel ulmekirjanduslik aines. Sellel sajandil toimus märkimisväärne hüpe. Mitmesuguste valdkondade arvamusliidrid ja TI-arendajad kutsusid kümme aastat tagasi avalikus pöördumises riike autonoomseid surmavaid relvi ja tapjaroboteid keelustama või rangelt reguleerima.

ÜRO peasekretär Antonio Guterres esitas tapjaroboteid keelustava üleskutse kolm aastat hiljem. Ta saatis soovi sõnadega, et masinad, millel on võim ja otsustusõigus võtta inimeselt elu, on poliitiliselt vastuvõetamatud, moraalselt vastumeelsed ning need tuleks rahvusvahelise õigusega keelustada. Elukogenud juht kasutas tinglikku kõneviisi, kuna tundis inimesi ning piirdus vaid hirme kaunistava retoorikaga.

Pelk idee lasta TI-l otsustada kellegi tapmise üle, põhjustab kõhedust ning sütitab moraalseid vaidlusi. Reaalses elus nähtavad olukorrad võivad kujuneda aga veel hirmuäratavamaks. TI kaasamise eesmärk relvades seisneb selles, et masinat koolitatakse tuvastama mustreid ning tegutsema kiirusega, millele ei suudaks ükski sõdur reageerida. Taolise potentsiaaliga olustikus võivad konfliktid eskaleeruda kiirusega nii, et inimesed ei jõua sekkuda. Neid protsesse ei saa tagasi pöörata ega isegi õppimiseks uuesti läbi käia ja tõlgendada.

Küsimus pole pelgalt eetikas vaid ka strateegilises stabiilsuses ja vastutuse määramatuses. Maailmal ei õnnestu isegi mõista ega juhtida käivitunud tariifisõda. Kes juhiks ja võtaks vastutuse masina kiirusel tehtud sõjalise konflikti eest?

Siin avanebki huvitav sild TI rakendamisega rahandussektoris. Lihtsamalt mõistetav on protsesside kiiruse nähtus. Ülikiired kauplemisalgoritmid sooritavad tehinguid mikrosekunditega. Inimesest kaupleja jõuab korraks vaid silmi pilgutada, kui samas ajavahemikus on sooritatud mitu miljonite dollarite suurust tehingut ning põhjustatud inimesele arusaamatuid väärtuste kõikumisi.

Nii juhtus näiteks 2010. aasta 6. mail, kui USA Dow Jones tööstusindeks kukkus ootamatult mõne minutiga rekordilised üheksa protsenti, millele järgnenud vapustuses langes mõne väärtpaberi hind sentideks ning teiste omad kasvasid sadade tuhandete dollariteni. Hilisema analüüsi käigus selgus, et šokilaine käivitasid omavahel ülikiireid tehinguid tegevad arvutid. Riskide vähendamiseks loodi inimestevahelisi kokkuleppeid, aga reaalne vahend on teiste arvutite rakendamine valvurite rollis.

Järgmine mureallikas on asjaolu, et TI on hakanud tuvastama ebatavalisi kasumimustreid, mida ei suuda ükski inimene täielikult mõista. Sellist tulevikku ennustava näitena kasutatakse TI käiku lauamängus go, kui programm mängis maailma parima Lee Sedoli vastu. Hiljem lühidalt käiguna nr 37 tuntud sammu peeti esialgu masina veaks. TI liigutas mängunuppe inimeste arusaamades väheolulises taktikalises sektoris, kuni möödus mõni hetk. Nüüd peetakse käiku nr 37 geniaalseks.

Rahanduses on mänguväli veel laiem, inimestele veel raskesti mõistetav. Seetõttu piirdub ta peamiselt tuttavate arusaamadega. Need on kõigile inimestele nii-öelda tuttavad ehk turvalised ning omavahel pusides püsib teatud tasakaal.

Maailma ühendavas rahalises võrgustikus võib masina geniaalsus teenida tohutut kasumit või destabiliseerida turge enne, kui regulaatorid juhtunust aru saavad. Meie võimetus mõista endale kasu teenima pandud TI-d on muutunud omaette riskiks, märgitakse Suurbritannia keskpanga värskes raportis. TI võime "kasumi teenimise võimalusi ära kasutada" võib "tuvastada ja ära kasutada" kauplemissüsteemi nõrkusi, hoiatatakse raportis.

Selles mõttes pole inimeste maailmas midagi uut. Inimene on teiste tapmiseks ning kasu saamiseks alati kasutanud kõige uuemaid ja võimsamat tehnoloogiat. Uuendus seisneb selles, et nende vastu kaitse ja riskide vähendamises loovutab ta kiiruses ja aruteluvõimes oma võimeid ületavatele tehnoloogiatele. Seejuures peab ta end muidugi geeniuseks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".